Room without a roof

Russell oli linnas pidutsemas käinud ja otsustas kella ühe ajal, et tahab ikka koju minna, kuna pidu muutus igavaks. Endale takso leidnud, käskis mees ühe alkoholipoe juures peatuda, et sealt pudel kangemat osta ning siis hakata koju sõitma. Linnas oli alati võimalus hotelli jääda, aga purjus, nagu ta oli, otsustas Drew, et tahab enda mugavas voodis öö veeta. Ükski naine ei pakkunud ka piisavalt huvi, et ta rajalt maha võtta ja üks öö selle tšikiitaga veeta.

Tavaliselt ei tulnud Carter nii vara peolt ära, täna oli lihtsalt üks sellistest päevadest, kus mõttetu joomine ei tundunud huvitavana. Umbes kella kahe ajal peamajja jõudnud, kõndis ta treppidest üles ja selleks ajaks oli juba uni läinud. Ta kandis heledaid teksaseid, pruune saapaid ja halli wifebeaterit, mille peal oli triiksärk, mille ülemised nööbid olid lahti. Jakk oli tal käes ja rahakott teksade taskus. Mingisugust ebamäärast viisi ümisedes lendass ta enda õe tuppa sisse, kes mehe üllatuseks oli veel üleval. "Robbyrobbyrobbyroobiin!" kordas mees õeraasu nime, venitades seda viimasel korral eriti pikaks. Ta pani pudeli keset tuba maha ja jättis jaki sinna kõrvale. Edasi kõndinud, istus ta lõpuks voodile ja tõukas saapad jalast, kasutamata käsi. "Mida sa teed, Poison Ivy?" küsis mees, endal totakas naeratus näol.
OT:Robin

Robin oli peaaegu iga öö päris kaua üleval. Peretütre rõõmud, keegi ei ajanud teda liialt vara üles. Ja ta ei käinud koolis ka, seega see oli kohe eriti hea. Neiu vaatas praegugi läpakast filmi. Ta oli tuduriietes, ehk siis tal olid jalas lühikesed tudupüksid ja seljas suurematsorti T-särk. Ricki T-särk. Ehk siis loomulikult oli see talle suur. Tema käsivarrel oli näha üks hajuv sinikas sellest hetkest, kui Rick teda sealt tugevalt pigistanud oli, teda endale kaasa tirides. Või oli see juhtunud seksi ajal. Kes seda teab. Robin ei teadnud enamusi marrastusi enda kehal enam. Et millest need tekkinud olid. Ja et ta seal üsna paljastatud oli, aga no õnneks ei meeldinud talle alasti magada, võpatas tüdruk tugevalt, kui korraga Russell tema tuppa sadas.

Robin pani oma filmi pausile ja jälgis suurte silmadega, kuidas purjus vennaraas oma pudeli maha pani ning tema voodile istuma vajus. "Aitäh, et pori mu tuppa tõid," ütles ta siis natukene silmi pööritades. Ei oska all jalatseid ära võtta jah? Totakas. "Ma vaatan filmi. Ja sina oled purjus ja haised," muigas tüdruk siis. Ta oli harjunud juba, et vennad aeg-ajalt tal purjus olid, aga natukene halb lehk tuli temani.

Mees viskas end selili ja jäi lakke vahtima. "Ma ei toonud pori tuppa," keeldus mees seda uskumast. Purjus aju seedib infot ikka teistmoodi kui kaine aju. "Mkm, see ei ole hais, see on... Sigaritest ja... Ja millestki veel," arvas Russell. Ta oli seal peol ühe sigari suitsetanud, mis oli mõnus stressimaandaja, ta ei olnud paar-kolm kuud ühelgi peol suitsetanud, Kuuba sigar oli hea vaheldus. "Mis film see on?" tahtis mees teada ning ta tegi üritas triiksärgi nööpe lahti saada, kuna sellega oli tal toas palav. Alkohol tekitas tunde, et ta põles seest, seda aga heas mõttes. Alkohol võis põletada ka valusalt, lausa nii valusalt, et tahad sisikonna välja oksendada. "Ma käisin seal noh," alustas Drew, jutt üsna ebamäärane. "Tead küll, ja siis mõtlesin, et ei jää linna," lisas mees. Ta kõne oli kergelt häiritud. Kergelt, right. Tegelikult päris korralikult.

"Tõid ikka," muigas Robin oma tervet kätt sirutades, et Russelli juukseid sasida. Õõh. Purjus inimene. Vähemalt ta ei olnud vägivaldne purjus inimene. Või noh, Robini lähedal igatahes mitte. "Ehk siis see on hais. Päris rõve lehk. Mine pesema," ütles Robin lõbusalt. Võiks ju minna. Ja siis magama minna. Häirib seal tema rahu. Robin oma marraskil käe oli teki alla peitnud ning silmitses nüüd meest edasi. "The Mortal Instruments," sõnas ta filmi peale. Kuskil pooleni oli ta sellega jõudnud aga nüüd oli ju see vaatamine häiritud ometi. Mehe edasise veidra jutu peale ta naeris pisut. "Mhmh, ei leidnud naist endale või?" küsis Robin. "Või olid liiga purjus, et keegi enam ei tahtnud sinuga tegemist teha?" Ka võimalik. Ja Robinile kohe väga meeldis nokkida selle üle, et Russell oli mingi naistemees ja käis pidevalt klubides ja värki.

Mees ei viitsinud rohkem vaielda. Pealegi kui Robin nii ütles, siis ilmselt ka oli. "Küll ma lähen, praegu ei taha. Ma hommikul lähen," vastas Drew laisalt. Hommikul on aega piisavalt, praegu tahtis ta aga Robinit kiusata. "Ma ei ole seda näinud," teatas mees, nagu see oleks äärmiselt oluline. "Aga vaata edasi, kui tahad," lisas Russell pisut unisemalt. Vaat et jääbki siia voodisse magama. "Oleks leidnud küll, kui oleks tahtnud, aga seal olid ainult nõiad," ütles Rus viimase sõna meloodiliselt, totakas muie jälle huulile ilmumas. Ta võttis tüdruku käe ja hakkas sõrmedega mängima. "Sa peaksid rohkem sööma, su sõrmed on nii peenikesed," arvas Russell.

"Peaasi, et lähed," ütles Robin muiates. Küllap ta läheb ka, kui homme pohmakas on ja endal ka rõve hakkab. Ja Robin peaks oma voodiriided vist ära vahetama. Aga homme jõuab. Praegu Russell seal määris neid ilusti. "No ma räägin parem sinuga siis, kuni sa magama minna soovid," ütles Robin lõbusalt. Ta tõstiski läpaka eemale, aga pani siis lambi põlema voodi kohal, et seal valgem oleks natukenegi. Ivy aga võpatas, kui Russell tema käe enda kätte sai ja ta sõrmedega mängima asus. "Sul on lihtsalt suured näpud," ütles neiu sujuvalt, ignoreerides seda, et see sama käsi oli tal katki. Russell oma purjus peaga nagunii ei pane seda tähele, ja kui paneb, siis ega ta seda ära ei seosta. Robin oskab valetada küll. Ennegi oli oma marrastusi valetanud, neid, mida ta vennad või vanemad kogemata näinud oli. Lihtsalt neid oli kole palju juba kogunenud ja varsti ilmselt hakatakse kahtlema, kas ta ikka on nii kohmakas, kui väidab, et on.

"Lähen-lähen, ema," vastas mees turtsatusega. "Äkki ma ei lähegi magama? Räägin siin hommikuni ja siis sa oled zombie," pakkus Russell välja veel ühe võimaluse. Kui valgus sai, kissitas mees kergelt silmi. "Sa tahad mind pimestada siin?" küsis Drew ning hakkas end üles ajama. Ta tõusis voodilt ja hakkas neiut käest sikutama. "Tule, ma tahan valssi harjutada," palus mees õde, sikutades teda kättpidi edasi. Mees oli keskkoolis tantsimist õppinud, ometi käskis purjus aju seda oskust just nüüd meelde tuletada ja seetõttu muutuski mees nii elavaks. "Lühike oled, aga saan hakkama, tule nüüd," palus Drew veel. Marrastused olid siiani jäänud ilma igasuguse tähelepanuta.

"Siis räägid hommikuni, ma võin päeval ka magada," ütles Robin lõbusalt pead raputades. Tema jaoks ei olnud all-nighterid probleem. Põhiliselt selle pärast, et Rick hoidis teda ikka päris tihti terve öö üleval. Kas siis seks või ta oli tüdrukule lihtsalt nii palju haiget teinud, et Ivy ei suutnud magada. Siis tõusis Drew aga püsti ning hakkas teda käest tirima. "Nalja teed?" küsis Robin lõbusalt. "Sa kukud mulle otsa oma purjus peaga," ütles ta, aga kuna ta oli alateadlikult harjunud sellistele käskudele alluma ja tõmmetele ka, sest Rick tegi kogu aeg nii, tõusis ka tema, häbenemata oma riietust. Tal polnud meiki ka enam peal ja juuksed olid natukene sassis aga oma venna ees ta võis nii olla ju. "Sa peaksid magama minema. Kas ma kutsun Remy ja ta viib su magama?" küsis Robin ikka lõbusalt, aga tegelikult ta süda oli hakanud kiiremini taguma. Kuigi ta teadis, et Russell ei teeks talle kunagi meelega haiget, kartis ta praegu meest, sest see olukord oli selline, mis teda kartma pani.

"Päeval peab rassima ja rasket tööd tegema," ütles mees naerusuiselt. Lõpuks tuli ikka Robin üles ning Russell arvas, et nüüd saab ta siis valssi harjutada. "Ei kuku, et ma nii täis ka nüüd ei ole," kinnitas Drew turtsatusega. "Kui peaksin kukkuma, siis kukun taha, selja peale," lisas mees sõrmega viibutades. "Remy, Remy. Mis ta ikka mulle teha saab. Könn," noris mees naljaga enda venna kallal. Hea oli olla vanemast vennast pikem, tekkis mingisugunegi üleolev tunne, muidu sai Remy pidevalt rõhutada, et tema on see vanem. "Okei, tantsime nüüd valssi," kordas mees juba ei tea, mitmendat korda. Ta võttis endale midagi pähe ja käis sellega päris pikalt pinda, seda vähemalt purjuspäi. Kainena oli ta üsna erinev, lõbusus oli muutunud sarkasmiks ja kriitikanooled ei olnud enam naljatlevad.

"Ei pea," ütles Robin lõbusalt. Tema ei pidanud. Vanemad juba ammu ei rakendanud teda sedasi tööle. Aga tüdruk ise tegi tööd, kui tal tuju oli. Ja seda tuju oli üsnas tihti. Sai oma mõtteid Rickilt eemale. "Sa oled nii viisakas," ütles Robin muiates, kui mees Remyt könniks nimetas. Ning Ivyle meeldisid kõik tema vennad igas olekus. Põhimõtteliselt. Remy oli muidugi tema meelest kõige toredam, ja tal oli teda ka kõige lihtsam usaldada. Ei tea, miks. Aga isegi, kui ta vennad olid ebaviisakad, teadis Robin, et kui tal on tõesti vaja neid, on nad kõik kolm tema jaoks olemas. Ja tema nende jaoks. Siiski ei olnud Ivy kellelegi neist Rickist rääkinud. Muidugi nad kõik teadsid, kes Rick on ja said temaga läbi, enam-vähem, aga nad ei teadnud tema vägivaldsusest. "Me ei saa valssi tantsida," raputas Ivy siis pead. "Ma ei oska tantsida," ütles tüdruk muiates, kuigi nad mõlemad teadsid, et see on vale. Ivy oskas väga hästi tantsida.

"Ma olen ääretult viisakas. Ma olen džentelmen, ma olen... Õuu, mis su käega juhtus?" märkas mees sinikat, mis oli kõike muud kui väike. Ta tähelepanu oli keskendunud nüüd sellele ja valss oli unustatud, kus see ja teine. Purjuspäi kippus Russell käituma nagu mõni ADD all kannatav isik. "Ei tantsigi, me peame su käe korda tegema," leidis mees ja hoidis õe kätt nüüd äärmiselt hellalt. "Paneme jääd peale ja... Ei, selleks on vist hilja," arutles Drew endamisi, muie, mis enne näol oli, asendunud nüüd kulmukortsutusega. "Ära ütle, et sa jälle kukkusid," lisas mees. Ta õde oli viimasel ajal ääretult kohmakaks muutunud. Ikka komistas vastu lauda või siis kriimustas end kogemata ja mida veel.

"Mhmh," muigas Robin mehe džentelmeni jutu peale. Muidugi ta oli. Aga siis märkas Russell sinikat tema käel ja Robin ohkas tasa. "Ma lõin käe ära," kehitas Ivy õlgu. "Ammu juba. Sa ju tead, milline ma olen," ütles Robin muiates. Samas nad keegi ei näinud, et Ivy kohmakas oleks. Nad kõik nägid, et tüdruk sai kõigega ilusti hakkama, ja siis ühel päeval oli ta käsi sinikates või oli kuskil mujal mõni marrastus. Aga keegi ei näinud, et ta reaalselt olekski kohmakas. Äkki ta peaks paremini näitlema.

"Sa lööd alati enda käed ära. Ja jalad. Ausõna, sind peab mullikile sisse mässima," arvas mees totaka naeratusega. Russell istus voodi peale ja lasi end uuesti selili. "Sul on nii ebamugav voodi," leidis Drew. Ometi hakkas tal uni vaikselt silmalaugudele rõhuma. "Mul on suurem voodi," lisas mees, nagu oleks tegu mõne võistlusega. "Ma oleks arvanud, et su toas on kaisukarud," mainis Russell haigutusega. Olgugi, et õde oli 20, pidasid vennad teda pere pesamunaks, kuigi Robertil oli see au. Robin oli kõige pisem, seda enda pikkuselt ja üldse jutu poolest. Kui vennad kirglikult vaidlesid, ei sekkunud Robin sinna eriti tihti. Aeg-ajalt võttis muidugi neiu ka sõna, sellised õhtud olid huvitavad.

"Ei pea ometi," arvas Robin lõbusalt. Jah.. pigem pidi ta Rickist lahku minema, aga seda ta ei saanud, sest mees ähvardas teda. Ja Robin kartis teda. "Kuule nüüd," muigas Robin, kui Russ aga tema voodile vajus ja magama ähvardas jääda. "Mul on kaisukarusid ka, tahad?" küsis Robin siis lõbustatult. Aga need olid kapis tal ilusti. Ning jah, Robinit kohtles isegi Robert, nagu pesamuna. Ju ta siis oli liiga pisike. "Tõuse nüüd püsti, ma viin su sinu tuppa," sõnas Ivy, võttes Russelli käest kinni, et ta püsti sikutada.

"Peab küll. Paneme margi ka peale ja saadame su sugulastele külla," mõtles mees. "Ei taha, nende karv võib suhu minna ja siis on lihtsalt vastik olla," vastas Carter lõbusalt. Ta tegi silmad lahti ja vahtis lage, mis oli täpselt samasugune, nagu on alati olnud. "Kui sa käsed," allus Russ enda õeraasule ning tõusis ja väljus õe toast. "Sharing is caring... Kui sa oleksid mul lasknud seal magada, oleksid sa hoolinud," lisas Drew. Ta ei teadnud ise ka, kust praegu see jutt tuli, purjus mõistus pani ikka täie rauaga mööda.

Robin naeris tasa Russelli jutu peale, aga talutas noormeest tema magamistuppa. "Ma hoolingi," ütles tüdruk naeratades. "Ja ma viin su sinu enda voodisse magama, et sul mugavam oleks ja noh, et sa mu voodit lõplikult ära ei haisutaks," muigas Ivy. Ta lükkaski nüüd Russelli toa ukse lahti, et tuli põlema panna ja ta sinna talutada. "Riided ära nüüd ja mine magama," ütles Ivy lõbusalt, aga käskivalt.