Tell me what you want to hear

Möödunud oli juba kaks nädalat sellest, kui Robin oli haiglasse sattunud. Oli imeilus neljapäeva õhtupoolik ning ilm oli juba üsna suviselt soe ja mõnus. Noored olid vahepeal nii mõnelgi korral küll kokku saanud, kuid seekord otsustas Raymond korralikult Robini välja kutsuda.

Nagu kord ja kohus läks noormees seekord Ivyle järgi. Rayl olid jalas mustad korralikud teksad ning kingad, üleval pool kandis noormees heledat särki ning selle peal pintsakut, millega oli küll üsna palav, seega võttis ta selle autosõiduks ära. Kõrvalistmel oli tal ka üks vahva värviline kevadine lillekimp, loomulikult neiule mõeldud. Ta parkis oma auto Carterite maja ette, ning pintsaku ilusti selga ajanud ja lilled kätte võtnud läks ja helistas uksekella. Naeratades tervitas ta uksele tulnud teenijannat ning palus siis Robinit, jäädes ilusti viisakalt uksele ootama. Loodetavasti ei olnud neiu teda ära unustanud.

OT: Robiiin

Robin ei olnud nende kahe nädalaga eriti entusiastlikumaks muutunud, aga ta muidugi sai vahepeal Raymondiga kokku ja ei lasknud väikesel faktil, et ta lapse kaotanud oli, selles suhtes oma elu häirida. Kuid seda, miks ta haiglas oli olnud, teadsid vaid Ray ja Remy, sest Robin ei tahtnud teistele seda öelda. Nad olid Remyga kokku leppinud, et tolle öö oli Robin lihtsalt Ray juures veetnud ja Robin oli seda ka Ray'le maininud, mis iganes põhjusel ta ka seda kellelegi rääkima peaks. Aga igaks juhuks.

Ning tüdruk muidugi ei olnud ära unustanud seda, et ta täna Raymondiga ilusti välja läheb. Kui Ray saabus, oli Ivy veel oma toas ning sättis oma juukseid, mille ta kergelt lokki oli teinud. Ilus oli. Seljas oli tal üsnagi tavaline valge kleidike, mitte liiga pikk aga ka mitte liiga lühike. Vähemalt Robini arvates. Ning ilmselgelt oli ta end meikinud. Teenijanna saabudes ja tema teadet kuuldes Robin naeratas ja lubas kohe all olla. Ning ta ei valetanud, vaevu minutikese pärast oli tüdruk endale kingakesed jalga saanud ning ta läks alla, kus Raymond teda ootas. "Hei," ütles ta kergelt naeratades, kui meest märkas.

OT: That is what the pretty girl looks like today

Lai naeratus valgus üle Ray näo, kui Robin temani jõudis. Ivy nägi suurepärane välja. Hetke neidu vaadanud jõudis talle lõpuks kohale, et ta näeb ilmselt niimoodi seistes ja mitte midagi tehes üsna totter välja. "Hei," vastas ta siis lõbusalt neiule ning astus sammukese lähemale, et Robinile lilled ulatada ning seejärel teda kerge suudlusega tervitada. "Sa näed suurepärane välja," sõnas Ray siiralt naeratades neiule, pilk paratamatult jälle üle Robini keha käies. Tundus üsna uskumatu, et ta sellise kena neiuga välja on minemas. Õnneks ta oli tulnud paraja ajavaruga neiule järgi ja seetõttu ei olnud neil kiire, juhuks kui Robin tahab lilled ära panna või midagi. "Oled valmis minema?" küsis ta sellegi poolest neiult.

Robin naeratas kergelt ning võttis lilled ilusti vastu ja vastas pehmelt suudlusele. Ray oli nii armas ikka. Okei, Rick tegi ka armsaid asju, aga halb kaalus kõige üle. Ja Ray ei olnud midagi halba teinud. "Aitäh," naeratas Robin, kui Ray arvas, et ta hea välja näeb. "Ka sina näed väga kena välja," ütles ta, ning tõstis lillekimbu, et lilli nuusutada. Nunnud lilled! "Ma paneks lilled vaasi ja siis olen valmis," sõnas tüdruk seejärel. "Üks hetk." Ta kiirustas kööki, et lilled vaasi panna. Hiljem viib need üles oma tuppa. Hetke pärast oligi ta tagasi ja naeratas Raymondile. "Nüüd olen valmis." Nad väljusidki siis majast, et minna sinna, kuhu Ray tahtis, et nad läheks.

"Kiiret pole," sõnas Ray muigega kui Robin köögi poole läks. Aga väga ruttu oli neiu tagasi ja nad saidki minna. Nagu džentelmenile kohane, avas Raymond Robinile autoukse ning alles siis läks enda poolele, et ka ise autosse istuda. Täna kavatses ta kohe eriti viisakas olla. Ta pani autos muusika vaiksemaks, et jätta neile võimalus juttu ajada, ning sõitis siis juba linna poole, aeg ajalt neiule naeratades pilke heites. "Kuidas su päev siis möödunud on?" küsis ta huvitatult. Väike jutuajamine ei tee ju miskit halba ja neil oli vaja kuidagi see tunnine sõit mööda saata. Ta tahtis neiu justnimelt Richmondi viia, et tutvustada talle ühte oma lemmikrestoranidest. Kohaliku linnakese söögikohtadega polnud ta väga tutvunud veel, ent Richmondis oli ta ju üsna pikalt elanud.

Robin naeratas lõbusalt, kui Ray talle autoukse avas ilusti ja üldse selline viisakas oli. See oli armas. Tüdruk sättis oma kleiti ja tõmbas turvavöö kinni enne, kui oma käekotti enda süles sättis. "Mm, ausalt? Filme vaadates ja jäätist süües," muigas tüdruk seejärel. Ta tunduski lõbus ja kõike muud nunnut, aga tema pilk oli siiski natukene nukker. Seda hullem see lapse kaotus tundus talle, et ta ei teadnudki, et ta rase oli. "Ja sinu päev möödus kuidas?" küsis Robin viisakalt vastu.