They see me rollin, they hatin[MASSIKAS]

"Whatever, faggot!" pomises Kevin veel Robertile, olles kindel, et kutt ikka kuulis seda. Enamasti oli tal kõigest ükskõik ja nüüd ta püüdis ka näida, et tal on ükskõik. Aga kas tal ka tegelikult oli? Võib-olla mingi osa temast tahtis Robertiga läbi saada ikkagi. Aga seal oli liiga palju inimesi, ta märkas Remyt eemal mingite tüüpidega ja Arabella oli siin. Kusagil olid kindlasti ka Liam ja Iska. Seega kõige targem oli lihtsalt otsida keegi asjalik, kes neile alkoholi ostaks. Kevin silmaski peagi ühte tuttavat kutti, kelle juurde nad nüüd Arabellaga suundusid. Kevin tegi suurema osa rääkimisest, andis taha ja tüüp läks, olles peagi tagasi kahe joogiga. Nüüd võis pidu alata!

Sel ajal, kui poisid omavahel jagelesid ja see kolmas kutt, kes vist ei olnudki Roberti poisssõber, neile alkoholi keeldus ostmas - üllatus missugune -, ei viitsinud Arabella nende vestlusega ühineda, kuulates niisama, mida nad rääkisid. Mingeid solvanguid ta enda pihta loomulikult ei märganud, sest Bennettid ei oleks isegi mingeid imelikke vihjeid mitte kunagi Carterite ees enda pereliigete suhtes teinud. Omavaheline nokkimine oli täiesti teine asi. Niisiis istus ta seal tüdinult, vahtides laada peal ringi ja suutes seal loomulikult ka Remy ära tuvastada. Too oli ilmselt ainus Carter, kes tema vere keema kõigest nägemisega suutis ajada. Seetõttu pööras Bella kiiresti pilgu ära, täpselt õigel ajal, et püsti tõusta ja Keviniga sealt lõpuks eemale jalutada. Ilmselgelt ei olnud nad sinna tulnud selleks, et mingisugust jooki nuruda. See oli ainult suusoojaks öeldud. "Rahu nüüd," pomises ta vennale kergelt muiates, kui too veel vastu pritsis, kõndides kahe kuti juurest eemale. Kui nad lõpuks enda joogid kätte said, võttis neitsik sellest koheselt lonksu, tõdedes aga üsna kiirelt, et siider oli nõme jook. Aga ta oli endale juba lubaduse teinud.. "Muide, miks Robertil nii veider nägu peas oli, kui ta ütles, et sina peaksid teadma, et tal poisssõpra pole?" küsis ta nagu muuseas, meenutades seda hetke, kui ta ei olnud veel maha istunud. See oli ilmselt ainus emotsioon kellegi näos, mida ta selle vestluse ajal nägi ka. Ta ei olnud tegelikult isegi kindel, kas teda huvitas vastus. "Saladused teie vahel, jaah?" nokkis ta, lootes samal ajal, et see kogemata tõsi ei ole.

Kevin nautis rahulolevalt jooki, mille ta saanud oli ning silmitses endiselt rahvast, kes seal liikusid. Kas peaks Arabellaga tantsima minema või loodab selle peale, et mõni kena klassiõde on sinna tulnud? Hmm. Kuuldes aga õe küsimust kergitas kutt kulme. "Kust mina tean, miks ta mingit nägu tegi," turtsatas Kevin. "Ju eeldas, et ma ta klassivennana peaks asju teadma," kehitas nooruk muretult õlgu. Vittu küll! Ta oli nii kindel olnud, et sellest pisikesest lausest ei tule mingit jama, aga Arabella oli ikka seda märganud. Ta turtsatas siis ning raputas pead. "Jaa, mis saladusi mul mingi Carteriga oleks?" küsis kutt turtsudes. Ta õde annaks tappa talle kui tõde kuuleks. Kevin ohkas kergelt ja vaatas taas ringi. Õele tuleks mees otsida, vat mis, siis oleks tal tegevust!

Ray ei vaevunud väga rohkem midagi ütlema. Mida tal olekski öelda olnud? Ei olnud tal vaja mingite ülbitsevate tattidega ülbata. Targem annab järele, kas polnud nii? Nii ta siis istus seal ja jälgis kõigest teiste juttu. Ta päris hästi ikkagi ei saanud aru, mis toimus, aga talle jäi mulje, et Robbie on vist gei? Ja miks see teine tüüp selle kallal niimoodi siis norima pidi? „Võluvad tõesti,“ muigas ka Raymond kergelt. „Kes nad on üldse?“ küsis ta siis noormehelt. Na dei olnud Robiniga vähemalt veel Bennetitest rääkinud ja ta võis olla midagi linnapealt kuulnud aga mitte kuigi palju.

Kui Kevin teda faggotiks kutsus, vajus Robbie hetkeks veidi näost ära. Esiteks ei meeldinud talle fakt, et Kevin oli ta Ray ees kapist välja kiskunud, ja teiseks tegi see talle lihtsalt natuke haiget. Ta kaalus poolnaljaga "Perks Of Being A Wallfloweri" stiilis Kevinile kallale kargamist, aga polnud vist seda väärt. Selle asemel pöördus ta Ray poole. "Arabella ja Kevin Bennett," ütles ta kibeda naeratusega. "Nõmeda pere kaks nõmedat võsukest. Carterite ja Bennettid on põhimõtteliselt selle koha Montague'd ja Capuletid, aga ükski Romeo ei suuda ühtki Juliat silmaotsaski taluda ja vastupidi," jätkas ta.

Remy seletas lõbusalt oma seltskonnaga, natuke oli ta juba svipsis ka. Aga talle ei jäänud märkamatuks, et Bennettite kõige pisem prussakas ja Arabella tema venna ja Ray juures siiberdas. Siiski ei läinud ta kohe sinna laia lehte mängima, sest tal oli oma seltskonnas jutt pooleli. Kui jutt läbi sai, eemaldus ta oma seltskonnast. Arabella ja Kevin olid juba kuskile kadunud, kurb, oleks neid nügima läinud. Aga ta suundus hoopis oma väike venna juurde ja istus tema kõrvale maha, endal käes tops õllega. Ta silmitses hetke Ray'd ja siis Robertit. "Mis soendad siin?" küsis ta oma vennalt, ignoreerides Robini silmarõõmu. Tõenäoliselt kütaks ta õde sellise käitumise peale ta naha kuumaks, aga Robinit polnud siin või mis. Roberti ja Remy suhtlemine oli suhteliselt samasugune, nagu see oli varem olnud. Remy küll veel harjus, aga Robert ei kõndinud sukkades mööda maja ringi ega toonud kutte koju, nii et Remyl polnud millegi peale nägusid teha. Kuid kui ta kutil koolis järgi käis ja teda mõne kutiga omavahel jutustamast tabas, küsis ta alati, et kas see on mõni silmarõõm ja kui ta vend telefoniga rääkis, küsis ka, et kas mõni kutt, püüdes rohkem nagu venda norida. See oli veider olukord, aga harjutav. Ta ilmselt oleks nüüd ka nokkinud, et Robert ja Ray istusid puu otsas ja mis nad kõik tegid, aga paraku oli hoopis tema väike õde see, kes Rayga puu otsas istub.

Robbie naeratas venda nähes laialt. Okei, ta oli Ray'ga veidi nõmedalt käitunud, aga nüüd oli tal võimalus näidata, et tal on mingisugune viisakus ja lõbus tuju ka kuskil olemas. "Oma karvast tagumikku, nagu Bennett soovitas," vastas ta Remy küsimusele lõbusalt ning noogutas peaga Kevini poole, kes Arabellaga kaugemal rahva hulgas seisis. Ta nõjatus veidi tahapoole, et mugavat asendit leida, ning heitis pilgu korraks Ray'le. Ta lootis, et kutt tema venna peale viha ei pea. Remy oli ju tegelikult super vanem vend - pärast esialgset šokki ja viha oli ta Robbie orientatsiooniga leppinud ja viskas selle üle pidevalt nalja. Robbie oli tegelikult talle üle mõistuse tänulik, et ta asja nüüd nii rahulikult võttis. See pidi tema jaoks veider ikka olema.

"Aah, hakkab vaikselt koitma," muigas Ray. Kui ta nüüd järele mõtles, siis sellest oli ta juba midagi kuulnud jah, et Bennetid ja Carterid vaenujalal olid. Ta oleks veel Robertilt nii mõndagi uurinud, aga siis tuli Remy sinna. Ray vajus näost ära kergelt, tal tõesti ei olnud enam mingit tahtmist vanema Carteriga sel õhtul suhelda ja tundus, et kutt üleüldse ignoreeris teda. Ei noh, saab nii ka jah, muidugi. Natuke kahju ainult, et neil Robertiga pidi selle pärast jutt pooleli jääma. See kõige noorem Carter oli täitsa vahva. Kuna tal aga oli üsna igav seal, sest ilmselgelt ei tahtnud mõni mees temaga tegemist teha, siis tõusis Ray, peale pilguheitu kellale, ning jalutas lihtsalt lõkke äärest minema. Nii või naa oli tal aeg kohe varsti lavale minna. Seega ta liikuski sinna poole, et veel oma jook ära lõpetada ja siis teisele tüübile puhkust anda.

"Mis need Bennettid tahtsid üldse?" küsis Remy siis. Panemata tähelegi, et Ray sealt uttu tõmbas. "Tulid niisama norima? Tahad ma lükkan selle sitika mutta?" küsis vanim Carter siis vennalt lahkelt. Keegi ei nori tema väikevennaga! Isegi kui Remyl oli natukene raske harjuda sellega, et Robert on gei ja mis kõik veel. Ta ikkagi kaitses oma väikevenda, eriti mingite Bennettite eest. "Lähme ostame juua sulle midagi hoopis?" küsis Remy siis lahkelt ning muigas lõbusalt. Peaks endale ka uue joogi ostma.

"Ütlesid, et tahtsid, et Ray neile juua ostaks," ütles Robbie ning pööras pilgu sinna, kus Ray just istunud oli. Kutt oli aga kuhugi kadunud, seega pöördus Robbie venna poole tagasi. "Aga ilmselt tahtsid lihtsalt laia lehte mängida. Tavalised Bennettite taseme geinaljad, muud midagi," lisas ta ühe suupoolega muiates. "Selle pärast pole mõtet käiseid üles käärida." Ta vaatas peoplatsil ringi ja kaalus venna teist ettepanekut vaid hetke - mis ta siin ikka üksinda istub, veel üks jook halba küll ei tee. "Kõlab hästi," ütles ta pusalukku uuesti kinni tõmmates.

Remy kortsutas kulme. "Nad tegid geinalju?" küsis ta pahaselt. "Türa," pomises kutt ning vaatas etteheitvalt Bennettite poole. "Tahad lähme norime vastu, et nende ema ja isa on vend ja õde või midagi?" pakkus Remy end püsti ajades. Esialgu võttis ta siiski koos Robertiga suuna joogileti poole. Ta tellis endale ühe õlle, sest plaani päris kapsaussiks end juua tal polnud. Kuigi ta oli võimeline seda ka õllest tegema. "Mis sulle?" küsis ta siis venna poole pöördudes. Savi, et müüja seal samas oli. Ta ju müüs Remyle, mitte Robertile. See, kust see alkohol Remy käest edasi jõuab, polnud enam müüja probleem.

Robbie turtsatas venna ettepaneku peale. "Täitsa nagu kolmas klass oleks," ütles ta naerdes. "Võta mulle ka üks õlu ja mõtleme selle peale." Okei, Bennettite ema kallal norimine oli võib-olla äärmuslik variant, aga kaua nad siin niimoodi ikka ringi keksivad ja laia lehte mängivad. "Nende egosid võiks ju mingit moodi tasasemaks kärpida küll ju."