Is it now good or bad?

Raymond jälgis, kuidas Robin magama vajus ning vaatas siis mõtiskledes aknast välja. Kell oli vist päris palju juba. Ta jõudis juba mõelda, et ei tea kas Remy täna üldse enam tulebki, kas Robin üldse oli taga ühendust võtnud kuidagi, ent siis astuski noormees palatisse. Ray oli kergelt kahtlev, mida Remy võiks sellest olukorrast neil seal praegu arvata, aga samas oli see Robini palve, et ta kaissu võtaks ja ta ei hakanud ka vastu vaidlema ju. Nüüd jälgis ta juba Remyt. Ray ohkas ning vastas siis sosinal küsimusele: "Järsk meeletu kõhuvalu. Aga ma arvan, et ta põhjusest tahab sulle ise rääkida pigem." Ei olnud ju tema asi Remyle rääkida, kuigi võib-olla oleks Robinil kergem nii. Ta peaks ilmselt voodist välja ronima ja välja minema. Neile natuke privaatsust andma, mis sest, et Robin magas.

Remy kortsutas kulme. Kõhuvalu ja kohe haiglasse. Pimesoolega mingi värk? Vähemalt see tundus kõige tõenäolisem hetkel. Samas ega Remy ka neid asju päris täpselt ei teadnud, eks ole. "Mis põhjused?" küsis mees, kulm endiselt kortsus ning silmitses murelikult oma õde. Mis tema pisikese õega lahti oli? Hetkel vähemalt ei teinud ta suurt numbrit sellest, et Ray seal tema õe kõrval aeles, kuigi võiks. Kas see ikka oli kõige mõistlikum seal hetkel?

Ray liigutas end veidi, et siis istukile end ajada ja seejärel voodist tõusta. Tal hakkas endal ka veider veidi, Robinit kaisus hoida samal ajal kui Remy seal on. Loodetavasti ei ärka neiu selle peale. "No ta kõhuvalu ei olnud põhjuseta," sõnas noormees ohates, "aga ma tõepoolest arvan, et sa peaks sellest ta endaga rääkima." Mitu korda ta peab ütlema Remyle seda? Ta saaks aru, kui olekski pimesool või midagi, siis ta võiks ju vabalt ise Remyle öelda, aga see oli natuke... isiklikum teema. Raymond oli üsna kindel, et Ivy soovis ise oma vennaga sellest rääkida.

Robin ei ärganudki päris kohe, kui Ray istuma tõusis, aga kui mehe raskus voodist üldse kadus, niheles Robin pisut ning paotas oma silmi. Miks Ray püsti seisis? Siis aga pööras tüdruk end ja nägi Remy't. "Hei," sosistas tüdruk oma kanüüliga kätt sirutades, et Remy kätt puudutada. Ta venna tuligi sinna! Nüüd ta sai aru jah, miks Ray end püsti ajas, tal oleks ka ilmselt veider olnud pisut.

Remy ohkas kannatamatult. Ta tahtis ju juba teada. Mis kurat seal toimus. Hea vähemalt, et Ray end ta õe kõrvalt püsti ajas. Siis juba ärkas Robin, ja Remy pööras kogu oma tähelepanu õele. "Hei," sosistas ta vaikselt ning võttis õrnalt õe käest. "Mis juhtus?" küsis ta tunduvalt pehmemal toonil, kui see, millega ta Raymondiga rääkinud oli. Aga see oli arusaadav ka. Tema pisiõde lamas seal voodis niimoodi.

Robin ohkas tasakesi küsimuse peale aga pööras oma pilgu Ray'le. "Jäta meid omavahele hetkeks palun," sosistas ta vaikselt. Ta tahtis Remyga omavahel seda rääkida ja noh, Ray'l nagunii ilmselt oleks veider seal olla, kuni nemad seal teda ignoreerivad. Seega oleks ilmselt parem, kui mees endale mingi muu tegevuse leiab, kuniks Robin Remyle räägib.

Ray naeratas kergelt, kui Robin ärkas, kuigi ta ei olnud tahtnud neidu äratada. Oli ilmselge, et kogu neiu tähelepanu läheb nüüd ta vennale, seega oli Ray juba niikuinii minemas, kui Ivy palus, et ta välja läheks. Üldse, nüüd kus Remy oli seal, oli noormees taas nii ebakindel. Vanema Carteri käitumine tekitas kutis nii eemaletõugatud ja soovimatu tunde. Oli üsna ilmselge, et Remy tast hästi ei arvanud, kuigi Ray ei leidnud sellele põhjust. Sellegi poolest läks ta naeratades palatist välja ja jalutas koridori teise otsa, et sealt vett võtta. Noormees arvas, et äkki ta peaks üldse ära minema, kuid ei tahtnud päris Robinile midagi ütlemata ka minna, seega läks ta tagasi neiu palati ukse taha istuma. Aega tal ju oli, kuigi väsimus hakkas peale tükkima.

Remy ootas kannatlikult, kuni Ray oli ära läinud ja keskendus siis täielikult oma õele. Ta istus ettevaatlikult voodi servale ja silmitses naist murelikult. "Räägi nüüd, mis juhtus," sõnas kutt. "Tegi ikkagi Ray sulle midagi?" küsis Remy kahtlevalt. No mis sa teed. Rickist polnud nii kaua aega möödas, et Remy iga teist Robini silmarõõmu sarnases taustas ei kahtlustaks. Oli ju mingi teema, et see oli mingi energia või midagi ja sarnase asja läbi elanud inimesed kippusid sama jama endale uuesti ligi tõmbama. Sama saatust ei tahtnud Remy oma õele kohe kindlasti mitte! Mitte mingil juhul!

Robin pööras Ray lahkudes pilgu Remyle ja ohkas siis. "Ära kohtle Ray'd nii vastikult, ta ei teinud midagi. Ja sa ei pea tema vastu ebaviisakas olema lihtsalt selle pärast, et Rick munn oli." Nad ei ole kuidagi seotud ju. Hetke pärast ohkas tüdruk jälle ning sirutas ennast pisut, pilk laele suunatud. Tahaks magada. Uimane oli olla. "Ma ee.." Tüdruk vaatas nukrama pilguga Remy suunas ja pigistas tema kätt, millest ta endiselt lahti lasknud ei olnud. "Ma olin Rickist rase ja kaotasin lapse," ütles Ivy lõpuks vaikselt ning hammustas siis endale kergelt huulde. Nüüd Remy on kindlasti tige, et Rick Robiniga seksida julges. Eks see oleks üsna temalik ka.

Remy pööritas kergelt silmi ning ohkas siis. "Jaa-jah, eks ma püüan paremini käituda," sõnas kutt. Iseasi, kas välja ka tuleb. Ray tõesti polnud kuidagi süüdi selles, mida Rick teinud oli ja Remy ei tohiks teda selle pärast kiusata või halvemini kohelda, aga ta ei suutnud mingi sõbralik a temaga olla ometi. Võib-olla tal oli aega vaja lihtsalt.
Siis, aga hakkas tema õde rääkima ja Remy kuulas teda huviga. Kutt ohkas kergelt ning viis pilgu mõneks ajaks aknast välja. "Kuradi Rick, ma löön ta maha," pomises mees tigedalt. Remy polnud pahane oma õe peale. Veel vähem oli ta pahane selle pärast, et Robin rase oli olnud või et Rick ta rasedaks oli teinud. Aga ta oli vihane selle pärast, et tema õe tervis oli ohus ja ta oli lapse kaotanud ja ilmselt selle kuradi Ricki pärast. Robin võis vabalt ka hobuse seljast kukkuda, Remy ikka süüdistaks Ricki. "Kaua sa tead juba, et sa rase olid?" küsis Remy siis tasakesi, püüdes mitte laamendama hakata seal. Oi kuidas tahaks peksta kedagi, eesotsas Ricki.

Oleks tõesti tore, kui Remy paremini käituda üritaks. Robin ei tahtnud vähemalt hetkel normaalsena tunduvat meest kaotada selle pärast, et Remy temaga halvasti käitub. "Ei löö teda maha," pomises Robin seejärel. Rick oli endiselt siin haiglas tegelikult. Robin oli mingi aeg kuulnud, et mees oli ärganud, aga et tema seisund oli ikka väga hull. Järgneva küsimuse peale Ivy aga ohkas. "Mingi tund aega? Me kasutasime.. me kasutasime alati kondoomi ja ma ei arvanudki, et ma võiks rasedaks jääda," pomises Ivy. "Ja ühtegi sellist muretsemapanevat tundemärki ka ei tekkinud." Tal ei olnud halb olla ega midagi. Olgu, võib-olla päevad, aga tüdruk üldse ei jälginud ka neid väga ja tema jaoks oli ju just hea, kui neid ei olnud. Seega ta nagu ei igatsenudki neid taga, kui pikem vahe jäi. Raseduse peale ei olnud ta aga kordagi mõelnud.

"Selle pärast kasutataksegi pille," ohkas Remy. Kui oled juba püsivas suhtes, on kondoomid ju üsna tüütud. Nii või naa on naistel pille hea võtta või midagi. Kutt ohkas, silitades pöidlaga neiu käe selga. "Mis nüüd siis saab?" küsis ta. "Lasevad nad sind siit kunagi välja ka?" küsis ta. Hea meelega viiks oma õe kohe koju. Siin haiglas polnud tal üldse hea olla. Kodus oma toas oma voodis oli ikka palju parem. "Kus sa olid üldse? Selle Ray juures?" küsis Remy natuke kahtlustavalt. Miks tal üldse nii kiiresti juba uus kutt on.

"Ma kaalusin seda varianti, aga ma oleks need pidevalt ära unustanud ja siis oleks see natukene mõttetu." Ja ta ei saanud kunagi ju kindel olla, et tal on täpselt ühel ja samal ajal need käeulatuses. "Nad vist lasevad mu homme välja, hommikupoole." Tüdruk ohkas pisut ning silmitses Remyt natukene nukralt. "Ma olin tema juures jah," lisas ta siis. Miks tal ei võiks nii kiiresti uus kutt olla? Robin Rickist lahkumineku pärast just õnnetu ei olnud, et ta ei peaks uute meestega suhtlema hakkama.

"Ma tulen siis homme järgi sulle?" küsis Remy. "Või tuleb see Ray sulle järgi?" uuris kutt. Hea meelega tuleks ise oma õele järgi, mitte ei laseks mingil Ray'l teda üles korjata. Remy silitas Robini kätt ning vaatas tüdrukut murelikult. Kahju, et tema õel niimoodi läks. "Mida see tähendab siis üldse? Pikemas perspektiivis, edaspidi on su rasedusega mingid jamad või miskit?" küsis mees. See ka jura ju. Kuradi Rick ikka.

"Sa võid mulle järgi tulla küll," noogutas Robin. Remyl on see ilmselt lihtsam ka, kui Rayl. Kuigi Robini auto oli Ray juures. Aga sõitma ta ka kohe minna ei või ju. "Mu auto on tema maja juures tho," lisas ta siis, et Remy teaks. Äkki keegi vendadest tooks ära. Küsimuste peale ohkas Ivy tasa ning noogutas. "Mul on nüüd.. suurem tõenäosus, et ma ei jää enam rasedaks või et mu tulevased rasedused katkevad ka." Robin ei süüdistanud aga Ricki otseselt. Mees ei ole ju süüdi, et kondoom halb juhtus olema. Ja Robin ise ei jälginud oma keha piisavalt, et aru saada. Ta ju jõi alles mõned päevad tagasi end suht täis. Ja ta ratsutas ja ta tegi igasuguseid füüsilisi töid, mida ükski rase naine teha ei tohiks.

Remy noogutas nõustuvalt. "Me siis Robertiga mingil hetkel toome ära su auto," sõnas Remy. Noormees silmitses õde murelikult. Kuidas sai selline asi üldse juhtuda? Miks tema õde pidi nii palju kannatama? "Kõik saab korda eks," sõnas Remy siis. "Me teeme niid, et kõik saab korda," sõnas mees kindlalt. "Mis ma vanematele ütlen?" küsis Remy siis. Arvata on, et tema õde ei taha sellest vanematele väga midagi rääkida. Vähemalt Remy eeldas seda. Nad kõik varjasid oma saladusi vanemate eest.

Robin ohkas kergelt ning kehitas õlgu. Kõik ei saanud ju korda. Ei olnud võimalik tagasi tuua last, kelle ta kaotanud oli. Ja et Robin polnud oma rasedusest teadnud, tegi see asja ainult hullemaks. "Ma ei tea. Mmh." Ta ohkas jälle ja sulges hetkeks silmad. "Las see auto olla tegelikult. Ma võin sellega ise tagasi sõita, kui koju saan. Siis saame me vanematele öelda, et ma olingi Ray juures ja midagi ei juhtunud," ütles ta vaikselt. "Palun ära räägi sellest kellelegi. Ka Russile ega Robertile mitte, ega Susanne'ile."