A trip to Sea Life

Kell oli kuus õhtul, mis tähendab, et Oliver oli töö selleks päevaks lõpetanud. Samas, teda piinas see hetkel käesolev juhtum, nagu iga teinegi, kus oli vaja suur müsteerium lahendada. Et mitte veeta oma õhtuid faili lugedes ja uurides, et äkki on ikka midagi kahe silma vahele jäänud, nagu tema tavalised õhtud kulgesid, ajas kutt end maast lahti ja majast välja värske õhu kätte. Puhtjuhuslikult viisid jalad teda Starbucksini. Great, kohvi oleks tal küll vaja. Kahe suhkru ja piimaga kuum Starbucksi kohv käes, märkas ta silti, mis näitas, et Sea Life'ni on 100m. Ta armastas neid kohti lapsena. So why not. Sea Life tundus nagu tõeline paradiis, sest kõrval ja pea kohal ujusid nii väikesed kui ka suured haruldased ja ka mitte nii haruldased kalad. See koht oli tavaliselt rahvast täis, kuid hetkel vaid mõned perekonnad noorte lastega, kes olid mereelukatest nii vaimustuses. Oliver istus ühele pingile ja jäi vaatama haisid, kes tema silme eest ja pea kohalt läbi ujusid.

OT: Jasmine.

See polnud väga ebatavaline, et Jas otsustas õhtusel tunnil võtta välja oma meigiasjad ning katsetada mõnda head ideed oma näol. Talle meeldis olla loominguline, kuid eelkõige naturaalne, sest kõiksugu veidrad toonid ei sobinud alati. Olles jõudnud juba peaaegu valmis, helises tüdruku telefon, vana tuttav helistas ning teatas, et on Richmondis ja soovib kokku saada. Ilma suurema mõtlemiseta otsustaski tüdruk, et läheb välja. Enne aga lõpetas oma meigi ära.
Nad pidid kokku saama Sea lifes, sest mitte kumbki neist polnud sinna viimasel ajal sattunud. Kohale jõudes istus tüdruk üsna koheselt väljapääsu juures asuvale pingile ning jäi sõpra ootama. Sai oodatud päris pikalt, kuid ei midagi. Hetk hiljem sai Jasmine sõnumi: "Vabandan, täna ei saa ikka, teine kord.". See peale otsustas neiu siiski lihtalt ringi vaadata, sest isegi ilma sõbrata oli seal huvitav. Sai mõtteid mõlgutada ning rahulikult ringi vaadata, avastada seda võimast vee maailma.

Oliver lonksas kohvi ja avastas, et see oli päris ära jahtunud juba, seega viskas topsi pingi kõrval olevasse prügikasti. Ta jälgis väikest poissi, kes, pisikesed käed vastu klaasi, suurte silmadega haisid jälgis ning ei paistnud neid üldse kartvalt. Kui üks täpselt poisi eest läbi ujus, poiss kihistas vaid õnnelikult naerda. Oliver muigas endamisi ning suundus väljapääsu poole. Ta oli vaevu liikuma hakanud, kui eemal torkas talle silma tuttav neiu nii figuuri kui ka juuste tõttu. Tavaliselt ei erista ta naisi figuuri ja juuste tõtti, aga c'mon, see oli Jasmine, tema buddy. Kõndinud lähemale, peatus ta tüdruku kõrval, kelle pilk mereelukatel hetkel oli. "Jasmine, hei," tervitas kutt neidist. "Üksi?" uuris Oliver ning tema näost oli välja lugeda, et küsimuse mõte oli pigem: mida sa siin üksi teed? Aga võis olla ka ju teine variant. "Või ootad sa kedagi?"

Jasmine jalutas tasamisi edasi, jälgides mõndade kalade sujuvat ning mõndade äkilist liikumist. Talle jalutas vastu väga elevil nägudega lapsi, arvatavasti oli see väike seiklus teinud neile ühe võimsa päeva. Üks kaugelt tulev pisike tumedate juustega poiss vaatas Jasmine poole eriti meela ning armsa pilguga. Hetkeks tekkis tema näole samuti üks väike naeratuse märk, kuid see hajus tüdruku tavapärase näoilme sisse üsna kiirelt. Edasi liikudes leidis tüdruk ühe tahvli, kus oli tark jutt erinevatest kaladest. Ta püüdis süveneda sellesse, kuid ei suutnud siiski, sest seal oli nii palju veidraid sõnu, mis polnud tema igapäevases kasutuses. Järgmisel momendil kuulis neid tuttavat häält. "Hola, Oliver," vastas ta särava pilgu saatel. "Algul oli plaanis kokku saada ühe vana tuttavaga, kuid ta ei saanudki kahjuks tulla. Mõtlesin siiski, et kuna pole siia ammu enam sattunud, siis uurin seda kohta ka üle pika aja." Sekundiks kohendas neidis oma juukseid "Kas sa elad siin kandis? Pole enam teab mis ajast sind näinud," sõnas Jas.

Enda mäletamist mööda nägi ta Jasmine'i viimati kuskil peol, millest ta palju tegelikult ei mäletanudki, kuid neid kaineid hetki veel mäletas. "Seega, sa oled täna plaanitu?" uuris kutt kohe. Ta teeks kõik, et Jasmine'ga absurdset juttu ajada. Tema elus on liiga palju formaalsust. "Siin läheduses jah," lausus Oliver. Tema koduni oli siit paar kilomeetrit ja see polnud palju.

Jasmine mäletas sellest peost nii mõndagi, ta oli küll enamus ajast purjus olnud, kuid mälu polnud tal väga halb, mistõttu joonistusidki nüüd silme ette mineviku pidid. Suudlus Oliveriga.. mis oli väga purjus suudlus. Mitte midagi enamat. Kui mees oleks seda mäletanud, siis oleks olnud tüdrukul hetkel väga awkward tema ees seista. "No üsnagi jah, kavatsed mulle midagi tänasesse päeva tuua?" küsis Jas naerusuiselt. Oliver oli ju tegelikult ääretult kelmika iseloomuga inimene, kelle seltskonnas viibimine ei saanud vist ealeski olla ebameeldiv. "Ohohh, no see on küll hea uudis, siis tean, kuhu saan end lennutada, kui väga halb tuju on," iroonitses tüdruk. Otseloomulikult ei pidanud ta silmas seda, et Oliveri maja mingi dreamland oleks, kuid mees ise oli küll hea tuju tõstja. Vähemalt nii palju mäletas tüdruk tollest peost.

"Ära arvagi, et lasen sul minna ja sul õhtu üksi või kellegi teisega veeta. Minu broneering," lausus kutt muigega, mis muutus peale öeldut kergeks naeratuseks. Too pidu oli Oliveri jaoks olnud üks metsikumaid pidusid üldse. Tavaliselt ta ei joo end mälusse, aga nii juhtub, kui on parima sõbra sünnipäev ja seal pakutakse alati parimat ning kallimat kraami. Peab kõike uut proovima ja vana mekkima. Seda suudlust Oliver tõesti ei mäletanud, ta oli juba liiga kinni siis ning ega keegi pole talle maininud ka, et midagi sellist juhtus. Kui keegi üldse teadiski. "Sa oled minu koju teretulnud iga kell," lausus Oliver. "Mis sa arvad õhtusöögist? Ma võin süüa valmistada... ei, tegelikult pole see hea mõte. Ma võin tellida midagi, mis iganes sulle sobiks? Vein kõrvale, võib-olla ka film?"

"No kuidas härra ütleb." vastas Jas korraks, ning muutis meelt siiski "Tegelikult,ei, väga hea plaan. Diil." sõnas tüdruk, sest teadis, et kui ta poleks läinud Oliveri poole, oleks ta lihtsalt kodus teleka ees istunud koos oma nussa purgiga ning vaadanud mingeri romantilisi kurbi filme. Kuigi see polnud alati nii, ei oleks ta siiski midagi suurt paremat teinud. Oli ka juhuseid, kui Jasmine sõbrannad kutsusid teda välja õhtul, kuid seda juhtus haruharva. Samas see polnudki nii suur probleem, sest tüdruku päevad olid niivõrd sisustatud, et õhtuteks ta ei jõudnud ennast eriti liigutadagi. Vähemalt mõni peosaal küll ei kutsunud väga. "Kas ma peaksin olema nüüd meelitatud või?" päris ta lõbusalt. "Meeldiv teada, et mul on ka teine kodu olemas," vastas Jas soojal toonil. Hea, et oli olemas ka selliseid vanu tuttavaid, kes ei unustanud sind ka siis, kui vahepeal polnud suhelnud. "Kui sa kunagi mu kodukohta satud, siis tead, kuhu oled alati oodatud," meelitas neiu kerge muigega. "Mida mul saaks olla selle vastu, kui söök välja tehakse? Muidugi oleks hea maitsta sinu kokkamisoskuste vilju, kuid kui sa nüüd selle eest ära hakkad põiklema, siis ma pean vist isegi vahele jätma." sõnas ta pooltõsiselt.

Oliver ei hakanud isegi küsima, kas preilil on mõned teised plaanid, kuna too nõustus ja kui oleks olnud, oleks Jasmine osanud ja viisakalt ka 'ei' öelda ning loomulikult oleks noormees sellest aru saanud. Vähemalt on see tänane õhtu tal sisustanud ja ta saab juhtumist mõtted eemale. Võib-olla on see hea, võib-olla halb. Puhkust oleks kõigil ju aeg-ajalt vaja, kuid Oliveri eluks oli saanud tema töö. "Peaksid," kinnitas kutt muigega. "Ma arvan, et võin sinna isegi päris varsti sattuda juba," arvas mees. Mis asjus? Jasmine ikka. Ega ta sinna kanti muudel põhjustel ei sattunudki. "No sellepärast ma pakkusingi välja, et oleks parem tellida, kuna ma pole mingi professionaalne kokk just. See on isegi liialdatud, sest oskan teha vaid kergemaid roogasid ja see on ka kõik," lausus Oliver. Tõsi, ta tellis endale tihti toitu koju või kui rohkem viitsimist oli ja pea tuulutamist vajas, käis söögil ka ise järgi. "Seega, mida sa eelistad? Hiina toitu, Itaalia toitu, kiirtoitu?" tõi nooruk mõned näited, toite oli loomulikult ka rohkem.

"Ohhoo, töö asjus või? Ma ei ole kindel, et mu kodu kandis midagi uurida on.. kui just minu suurt maja." rääkis tüdruk läbi kerge naeru. Ehkki ta juba aimas mehe vastust, pidi siiski küsima. "Ah mis sa nüüd ajad, vaevalt, et sa meil siin nii kohutav kokk oled. Ma usun, et sinust saaks täitsa asja, sul ju hea maitse toitude osas ja nende valmistamine ei ole kunagi eriti suur vaev." arvas Jas. Talle meeldis kokata, kuigi teda ei võinud leida just eriti tihti kokkamas. Just seetõttu käis tüdruk üsna tihti söögikohtades söömas, vahest kallimates, vahest odavamates. Olenevalt sellest, kuidas olukord võimaldas, sest nagu teadagi, vahetas ta üsna tihti töökohti. "Itaalia toitu pole just eriti ammu enam saanud, kuid samas Hiina toiduvalik kõlab ka päris hästi. Neil on alati palju maitsvat, kuid samas ei tea vist ealeski, mida suhu pistad." arvas Jasmine. Palju oli räägitud sellest, et hiinakate toidud on kahtlased, kuid maitsvad. Väga vahet polnud, mida suhu pistsid, vähemalt nii kaua, kuni see toit hea oli. "Võtaks Hiina toidu.. ja midagi magusat võiks ka." planeeris neiu vaikselt. Õhtuti magusa söömine polnud just kõige parem mõte, kuid vahest ju võis.

"Siis seda ma uuringi," sõnas ta muigega. See oli ju viis, kuidas majja sisse saada, või mis? Oliver oli päris kindel, et on tüdrukule nii või naa varsti külla minemas, vahet pole, kas õhtu lõppeb sõpradena või millegi enamana. Tegelikult ei mõelnud Oliver üldse Jasmine'st rohkem kui sõbrast, kuid tema meelt on väga kerge muuta ja seetõttu oli mees kõigele avatud. Põhjuseks oli vaid see, et ta uskus, et Jasmine ei tunne mehe vastu ka midagi enamat kui ainult sõprus. "Nende valmistamine ei ole jah suur vaev, aga see, et toit hästi välja kukuks, on suur vaev." Oliveri kokkamine oli selline, et talle endale kõlbas, kuid teistele ei andnud. "Kui sa õhtusöögiks kakaopannkooke tahad, siis neid ma oskan tõesti teha ja julgen ka teistele pakkuda," arvas Oliver. Pannkoogid olid üks ainsaid toite, mis tal alati hästi välja kukkusid. Ema oli ju oma käe kõrval teinud pannkookide valmistamise ABCd. "Alright, Hiina toit it is. Ja sul on õigus, magusat võiks tõesti võtta," nõustus Oliver, "seega mida sa eelistaksid? Mingeid puuvilju, kooki, jäätist?" Mida iganes Jasmine ka ei tahtnud, oli ta valmis selle enne neiu tulekut ära ostma.

"Hmm, kahtlaselt usutav," naljatas neiu. Selle vastu ei olnud tüdrukul konkreetselt midagi, et mees seal kandis liikus, sest siis oli ju võimalus rohkem lõbutseda ja niisama lihtsalt pinda käia, täpselt nii nagu varasematel aegadel. Ta polnud küll kunagi midagi pahataktlikult teinud, pigem ikka lõbuga, sest Oliver oligi üks tohutult heade sõprade hulka kuuluv isik. Jas oli kogu selle aja, mis ta Oliveri tundis, võtnud teda kui sõpra, sest ta ei osanud end ette kujutada kellegagi suhtes. Vähemalt siiani küll mitte. Osati neiu isegi kartis suhtesse astuda, sest paljud sõbrannad tülitsesid oma partneritega, mis pani Jasmine kahtlema. Muidugi võis olemas olla ka neid ideaalseid paare, kuid see võis ka olla inimeste puhul vaid näiline. Olenemata oma kartusest, ei löönud ta siiski risti ette sellele, et võiks kunagi suhtesse astuda ja seda veel Oliveriga. Kes teab, mida tulevik toob?
"Ah sina jälle oma ülepõdemisega. Tead, ära mõtle nii palju sellele, ole uhke, et saad hakkama." innustas neiu meest takka. "Pannkoogid on selline toit, mis on tõesti viimasele minutile jääv. Muidugi sobiks ka see, ikkagi sinu meisterlike kätega valmis vorbitud ju." kiitis Jasmine. "Aga jah, telli siis. Ja mis puutub magustoitu, siis kuna ma valisin juba soolase toidu poole, siis ehk oleks kena, kui valiksid ise midagi magusat. Mulle meeldiks, kui üllataksid millegagi." sõnas ta kavalalt. Üllatused meeldisid vist igale naisele, nii ka Jasminele.

"Ma ei põe," kinnitas Oliver. Okei, võib-olla pisut. Ta pole oma toitu kellegagi väga jaganud ja arvas, et võib negatiivset tagasisidet saada, kuna mees pole ju mingi meisterkokk. Nagu öeldud, kergemate asjadega saab hakkama. "Alright. Hiina toit ja üllatusmagustoit minu poolt. Kokkulepitud," naeratas Oliver. Tundus, et see õhtu sai tulema hea. Nüüd oli tal natuke aega mõelda, mida teha või tellida. Magustoitu ta vist ise tegema ei hakanud, seega jäi asi vaid tellimise peale. Eks peab mõne pagaripoe läbi käima või.. oleneb. Kõigepealt tuleks lahendada küsimus, mida üldse osta? Ta ei teadnud, mis tüüpi magusad asjad naisele meeldisid. "Ma arvan, et ma lähen nüüd. Sa tead, kus ma elan ja ma arvan, et võid kuskil kaheksa ajal tulla," pakkus Oliver. "Näeme õhtul," lausus kutt ning surus neiu põsele hüvastijätuks sõbraliku musi, jalutades siis linna poole. Vaja mõned poed läbi käia.

Oliver oli Jasmine' tulekuks ette valmistunud - laenutanud mõned filmid, mille hulgast naine valida saaks. Need filmid olid kõik sellised, mida Oliver ise pole näinud, kuna ta ei vaata väga palju filme, aga oli kindel, et Jas oli neid näinud. Neid oli viis ja poemüüja soovitas neid, so why not. Kümme minutit enne kaheksat oli ta jõudnud koju koos hiina toiduga, kus kotis oli sees neli karpi. Kahes karbis nuudlid ja kahes teises karbis kõrbedad kanatükid. Kaste oli ka juurde lisatud ja kuuldavasti pidid need koos hästi maitsma. Eks peab proovima, kuna Oliver sööb esimest korda nuudleid koos kanaga. Üllatusmagustoidu oli ta ka ära ostnud ja selle asetas ta külmkappi. Kutt arvas, et naisele võib see magustoit isegi meeldida. Korteri oli ta ära koristanud, mitte et seal kuigi palju koristada oleks, ja mõned küünlad hea lõhna levimiseks süüdanud. Ta oli oma baarikapist leidnud üles ühe kallima veini, mis koos pokaalidega elutoa kohvilaua peale asetatud oli. Nüüd tuli vaid Jasmine'i oodata.

OT: Otsustasin samas teemas jätkata. (: