These days of dust which we've known will blow away with this new sun

Oli armas unine laupäeva hiline hommik. Kell oli umber pool üksteist, kui Remy oma voodis teise külje keeras ja avastas, et tema kallis kihlatu on juba ärkvel. Mmh! Remy haigutas ning sirutas end pikaks pikaks, seejärel ajas mees end voodist välja ja otsis endale pikad pidžaamapüksid jalga. Ta kõndis haigutades ja jalgu järgi lohistades vannituppa, et hommikused veed välja lasta ja üsna laisalt pesi hambad ka ära. Seejärel tatsas mees nende pisikesse kööki, kust ta oma kihlati leidiski, kohvikruusiga ja puha. "Mmh, miks sa nii vara ärkad?" küsis Remy kurtvalt ning vajutas naise põsele armastava musi. Seejärel astus ta kohvimasina juurde ning pani masina ka endale kohvi valmistama. Remy toetas end uniselt vastu köögikappi ning silmitses oma kihlatut. "Sa oled nii ilus," naeratas mees. Tõsiselt ilus! Remyl oli ikka tõsiselt vedanud. Või noh... tasus teiste deite lõhuma hakata, kui saagiks nii ilusa ja targa naise saad. "Mis sul täna plaanis on? Lähed linna jälle?" uuris Sawyer, naeratus ikka näkku kleebitud. No kuidas sa saad mitte naeratada, kui sul nii ilus naine köögis istub?

OT: Susanne!

Remy turtsatas lõbusalt. Ta oli Susanne nokkimisega harjunud. „Niu niu, nüüd sul on sooja vett kulutada palju tahad,“ sõnas Remy lõbusalt naeratades. Ooh, tema kihlatu oli ikka nii seksikas. Mees libistas veidi unise, aga siiski lõbusa ja rahuloleva pilguga üle naise keha, mida talle nii väga vaadata meeldis. Ta põimis oma käed ümber oma armsa kihlatu ning vastas suudlusele pehmelt, kuni Susanne eemale tõmbus ja saia pakkus. „Ikka võtaks jah,“ nõustus mees. Midagi pidi hommikus sööma ka ometi. Ta lõi kerge laksu oma kihlatu tagumiku pihta, just cause he can! Susanne pakkumise peale naeratas Remy rahulolevalt. „Sa loed mu mõtteid,“ sõnas mees. Ta astus kapist eemale ning võttis kohvimasina kraani alt oma täidetud kohvikruusi, seejärel seisis ta naise kõrvale ning libistas vaba käe talle ümber ja toetas oma pea naise õlale, lonksates veel enne musta suhkruta kohvi. „Mida sa teha tahaks? Linna minna? Ratsutama minna? Niisama filme vaadata kodus? Lähme jalutama?“ pakkus Sawyer välja võimalikult palju erinevaid tegevusi neile. Tema teeks hea meelega ükskõik mida, peaasi, et oma kalli kihlatuga koos. Parim viis lõõgastumiseks.

Remy muigas uniselt, aga kavalalt, kui Susanne kapile istus ning oma kenad jalakesed talle ümber põimis. Mees libistas oma vaba käe naise siledale säärele ning silitas seda. Naise juttu kuulates liibus ta Susannele lähemale ning tema käsi liikus mööda neiu jalga kõrgemale, tema reiele. Oi kuidas ta armastas seda naist ja tema keha. Remy naeratas rahulolevalt, kui Susanne huuled tema rangluusid puutusid. Mees pani oma kohvikruusi rösteri kõrvale kapile, piisavalt kaugele neist kahest ning tõstis ka teise käe Susanne kehale, neiu seljale. Ta mõmises rahulolevalt, kuulates kõike, mis tüdruk õhtuks välja pakkus. See kõik oli nii kuradi hea idee. Talle meeldis, et Susanne selliseid ideid välja pakkus, et ta armastas elada ja tuletas Remy'le ka meelde, et selline asi, nagu elu endiselt eksisteerib ja see ei tähenda, et peaks kodus istuma ja ära manduma. Niigi näevad nad seda istandust iga päev 24/7. Olekski aeg end korralikult tuulutada. Remy huultel oli endiselt naeratus, kui ta Susanne silmadesse vaatas ning siis lähemale nõjatus, oma silmad sulges ja huuled neiu pehmetele, niisketele huultele surus. Ta hingas läbi nina sügavalt sisse tüdruku magusat lõhna, mis tuli tema šampoonist või näo kreemist või ihupiimast või nende kõigi koosmõjul. Kes teab, kust see tuli, fakt oli see, et see oli Susanne lõhn ja see meeldis Remyle nii kohutavalt. Ükskõik, kus nad ka parasjagu polnud, see lõhn tuletas talle meelde, et ta on kodus! Remy suudles pehmelt Susanne huuli, lõpetades suudluse alles paari hetke pärast pehme musiga naise huultel. "See plaan kõlab väga hästi," arvas Remy. "Aga nüüd ma pean mõtlema, mida ma sinuga päeval ette võtan," muigas mees kavalalt ning poetas oma kihlatu ninaotsa musi.
Remy ei saanud sinna mitte midagi parata, et ta oli Susanne läheduses mingi pehmeke või midagi sarnast. Ta lihtsalt tahtis koguaeg naist katsuda ja musitada ja vaadata. Tundus, nagu see õnnetunne, mis teda valdas hetkest, mil ta naisele esimest korda armastust avaldas, ei kaogi kunagi ära. See oli ju ainult positiivne eks? Ainult et see tähendas ka seda, et Remy hea meelega istus kodus ja kaisutas oma naist ning kippus unustama seda peolooma, kes ta kunagi oli. Või harjus ta nii ära selle mugava tundega, et tal on ilus ja armastav naine kodus, et ta isegi ei püüdnud isa järel jooksmisest aega leida, et rohkem oma naisega olla või talle mingeid spontaanseid üllatusi teha. Aeg lihtsalt muutis ta liiga mugavaks ja igavaks, aga õnneks oli tal naine, kes tuletas meelde, et elus on veel muudki peale selle istanduse.
Remy tõmbus Susannest veidi eemale, aga vaid selleks, et oma kohvikruus võtta, millest ta lonksu kohvi rüüpas. Mehe vaba käsi silitas endiselt Susanne jalga. Sellised hommikud olid kõige paremad! Mitte need, kus naine juba varakult end linna oli sättinud, et mingeid tähtsaid advokaadiasju teha. Susanne nägi kuradi kuum välja oma "advokaadikostüümis" siiski.

Remy muigas lõbusalt ning mõtles veidi enda ette. Mida siis naisega ette võtta? "Kõigeks oled kohe valmis?" muigas Remy väljakutsuvalt. Ta ei saanud ju naist nüüd jalutama või ratsutama viia kui õhtu neil nii raju tuleb. Kugi rahulik päev ja raju õhtu olidki mõnusalt tasakaalus. Remy ei tahtnud siiski jätta muljet, nagu oleks ta mingi igav muna, kes millegi peale ise ei tule ja kes tahabki päevadläbi kodus istuda ja telekat vaadata. Nii ka ei olnud ju. "Kuidas romuralli kõlab?" küsis Remy siis kulme kergitades. Nooh, see oli ju parajalt raju üritus, milest osa võtta, ka pealtvaatajana. Ja otseselt ei kurnanud see nii palju, et ei suudaks õhtul enam peol vastu pidada. Pealegi polnud nad nii vanad, et ei jaksaks enam juua ja ennast unustavalt tantsida ja seksida.

Remy jälgis, kuidas ta kihlatu rösteri peale võpatas ning naeris kergelt. "See on nii armas, kuidas sa võpatad niimoodi," arvas mees. See tõesti oli. Susanne oli igal hetkel armas ja seksikas üheaegselt muidugi. Mees jälgis, kuidas neiu kõik vajalikud asjad kätte sai, pidamata selleks kuigi palju end liigutama. Mõnus, sest nüüd ei pidanud Remy oma kohalt lahkuma ja sai endiselt naise reit silitada. Kui Susanne oma saiast ampsu mehele pakkus, võttis Remy pakkumise meeledi vastu. Oma suutäit mäludes lasi ta kruusist lahti just siis kui Susanne oma sõrmed kindlalt sellele ümber oli saanud. Mõnus oli kellegagi sedasi oma asju jagada. Või noh, mõnus oli just Susannega oma kohvi jagada. Kellelegi teisele mees küll enda tassi sedasi ei loovutaks. Üleüldiselt polnud ta väga hea jagaja. Tal oli palju vendi-õdesid küll, aga see oli talle pigem õpetanud, et need asjad, mis on tema oma, neid tuleb eriti kiivalt hoida, aga Susannega polnud tal probleemi oma voodit autot või telekapulti jagada. Sellises tempos liikudes tundus, et nende tulevik tuleb ilusaim tulevik, mis siiani kellelgi olnud on.