Private party

Oli Iska kahekümne teine sünnipäev. Tema isa oli neidise jaoks suure üllatuspeo korraldanud, kus olid kohal kõik naabruskonnast (välja arvatud Carterid, muidugi), tütarlapse parimad sõbrannad, keda neidisel oli kõige parem meel näha ning muidugi perekond ise. Neidis sai endale uue auto, uue telefoni, tuhandetes dollarites raha, juveele... No ühesõnaga oli sünnipäev koogi ja morsiga ning täpselt selline milline üks õige sünnipäev olema peaks.
Kui naabrirahvas aga koju ja pererahvas magama otsustas minna, otsustas Iska koos enda kahe sõbrannaga veel välja minna. Neidis andis enda isale lubaduse, et kauaks ta ei jää ning purju ta end niikuinii juua ei kavatsenud. Iska jäi lihtsalt väga kergesti purju (ilmselt oli asi selles, et ta sõi ka harva), ning tal ei olnud mingit soovi endale piinlikust valmistada või järgmisel hommikul teadmata kohas pohmaspeaga ärgata.

Parkides auto baari parklasse, astusid kolm kaunitari masinast välja. "Sul on täiega nunnu vend ikka," ütles üks blond kaunitar, kõige siresäärem, pikem ning volüümikam. Iska naeratas ebalevalt, sest teadis, et tema vennale Julia üldse ei meeldi. Too tšikk pidi lihtsalt alati tähelepanu keskpunktis olema. Kuid Iskale ta meeldis. Ta oli sõbralik, tore ja ükskõik kui pealetükkiv võis ta ka olla, oli too vähemalt aus. Maria oli aga tumedajuukseline ning meenutas välimuselt natuke Iskat. Ning tema oli ka neidise parim sõbranna, kes oli New Yorgist kohale tulnud ainult selleks, et tüdrukuga tema sünnipäeva tähistada.

Viimaks baari jõudnud ning leti ääres dokumenti viibates joogid tellinud (Iska otsustas pärast sõbrannade pikka nõudmist siiski ühe Cosmopolitani võtta), suundusid neidised ühe ümara laua äärde. See oli üks vähestest, mis üldse vaba oli, sest sel reedesel õhtul oli baaris ikka väga palju inimesi. Ning nad kõik tundusid suhteliselt svipsis olevat. Tantsiti, lauldi, läbustati, karjuti, naerdi liigagi kõva häälega... Baarid ei olnud eriti kohad, kus Iska end vabalt tundnud oleks, kuid enda sünnipäeval kavatses ta väikse erandi teha. Pealegi ei saanud ta ju mingi party pooper olla, kui tema sõbrannad olid nii kaugel kohale tulnud ainult selleks, et Lizbeth'iga pidu panna!
Ühest Cosmost sai aga kolm ning juba mõne hetke pärast oli Iskal lõbu laialt. Ta vaatas helkivate silmadega purjus inimesi ning naersid kõva häälega nende üle, näidates näpuga ning käitudes väga... mitteiskalikult. "Appi, vaata selle eide kingi," kommenteeris Julia ning kõik kolm tüdrukut pahvatasid taas naerma. Sügavalt sisse hingates pööras neidis enda alkoholist läikivad sinised silmad sõbrannadele ning võttis nende käest kinni. "Aitäh, et siin olete," lausus Iska tänulikul toonil. Nad kallistasid, edvistasid ning seejärel võttis Maria välja enda telefoni, et pilte klõpsama hakata. Järsku ta aga vakatas kui eemal üht tuttavat kuju nägi. "Iska, vaata kes seal on," sosistas ta tüdrukule küünarnukiga roietesse suskides. "Mis-? Kes siis?" päris neidis, pöörates enda pilgu üle enda õla, vaadates pikkade mustade ripsmete vahelt noormeest, kellele Maria suunanud oli.


Välimus



ot. Teema kinni.

Viimasel ajal juhtus nii olema, et Drew veetis aina rohkem aega linnas. Ta käis erinevates baarides, klubides, pubides - igal pool, kus oli näljaseid kauneid naisi ja muretu õhkkond. Ka sel õhtul oli mees paari sõbraga baaris. Nad olid baaris tunnikese istunud, kuni üks sõpradest leidise endale linnukese, kellega nad tõenäoliselt hotelli kadusid. Drew jäi ühe semuga vestlema, jutt käis ikka autode ümber, ning lõpuks köitis meeste tähelepanu grupp naisi, kelle naer ja vali jutt oli nende lauani kuulda, mis oli ikka piisavalt kaugel. Russell pani tähele, et ka tema eks, kui Iskat saab nii nimetada, oli nende seas. Õigus, tal oli ju sünnipäev. Selline asi lihtsalt jäi meelde.

"Ei, me ei lähe sinna," arvas mees, kui semu käis pinda, et läheks purjus tüdrukutele mesijuttu ajama. "Seal on Bennett," lisas tüüp. Muidugi ta ei öelnud, et neil oli kunagi midagi. See jutt oli Drew ja Iska väitel järjekordne kõlakas. Sõber muidugi turtsatas ja väitis, et võib ise Bennetti voodisse vedada ning Drew võib mõne teise naiska sealt endale otsida. Selle asemel kutsus mees hoopis ühe teenindaja enda juurde ja palus sinna lauda hot shotid saata, ja juurde sünnipäevaõnnitlus öelda. See tunduks teistele, kes ei teadnud nende minevikust, lihtsalt pisut veidra, ehk isegi üleoleva žestina.

Bennettid ja Carterid olid juba nii kaua üksteise peale viha kandnud, et Russell küll ei teadnud, millest see alguse sai. Keegi lõi kellegi naise üle? Keegi astus kellelegi varba peale? Kellegi aastakäik maitses paremini? Ausalt öeldes oli mehele juba poisikesena sisendatud, et Bennettid on kurjast, okei, nii hull ka asi ei olnud, aga rõhutati, et neid me ei salli ja nemad ei ole keegi, kellega me peaksime normaalselt läbi saama. Totakas. Natuke ikka.

Noormees jälgis, kui shotid viidi naiste lauda. Kui Iska üsna üllatunud pilgul ringi vaatas, sai Drew lõpuks silmsideme uuesti ühendatud ja ta tõstis enda viskitilgaga klaasi pisut kõrgemale, naeratus huulil mänglemas. See oli tema viis neiule õnne soovida. Jah, ta mäletas, sest peale Teda oli mehel olnud kaks tõsisemat asja, Iska ja Suze. Mõlemad keelatud, mõlemad midagi enamat, kui lihtsalt üks öö pesuloputusvahendist lõhnavate hotellilinade vahel. Iskaga sai siiski paar korda hotellis käidud, sest vahelejäädes oleksid mõlemad pidanud ilmselt pärandusele bai-bai tegema. Raha oli aga tore asi, selle lõhn, selle tunne sõrmede vahel. Teadmine, et kontol on kena summa, võis ka päeva ilusamaks muuta.

Siis juhtus see, mida mees ei osanud oodata. Iska ja ta sõbranna tulid Drew ja ta sõbra juurde. Shit, shit, shit. Muidugi pidi see Julia kohe hakkama semule keelt kõrva ajama ja Russell ning Iska pidid omavahel hakkama saama. "Õhtust," vastas mees, hinges midagi kripeldamas. "Palju õnne," lisas Drew kerge naeratusega. "Mida ma sulle tellida võin?" uuris Drew. Naistele tehakse alati joogid välja, seda eriti siis, kui raha on.

Drew vaatas hetkeks semu poole, kes oli tšikist ikka täiesti sillas. Varsti nad juba amelesid, no kurat küll, tal pole vaja mingit kuivkargamist tunnistada. Mees viis silmad jälle tütarlapsele, kelle silmad reetsid, et ta oli kergelt purjus. Rääkides sõnumist, Remy hakkas vist vaikselt taipama, et Bennetti ja Carteri vahel reaalselt on midagi, seetõttu arvaski Russell, et oleks targem nende... Misiganes suhe neil ka oli, lõpetada. Ta ei tahtnud elu lõpuni olla perekonna must lammas, kes "hoiab vaenlasega ühte".

"Ma kohe tellin need shotid, aga äkki annaks turteltuvidele privaatsust ja läheks hoopis sinna," nõksatas mees peaga eemale, kus olid diivanid ja lauad, ta tõesti ei tahtnud kuulda, kuidas nood kaks seal peaaegu juba oigavad. "Mul läheb üsna tavaliselt," ei vastanud mees midagi konkreetset. Kas "ma kepin venna kihlatut" oleks kõlanud paremini? Tõenäoliselt mitte. "Ja sul endal, Iska?" küsis Drew meelitaval häälel. Kamoon, Iska oli ju tõeline iludus, sellisega mitte flirtida on nagu tabu. Ta ei saanud enda šarmi lihtsalt välja lülitada.

Russellil oli vähemalt viimaste aastate jooksul tekkinud selline... Keeruline suhe "vaenlaste rindega". Ühelt poolt ta ei sallinud neid, kuna käis mingisugune pidev ärapanemine, mis oli juba ammu muutunud lapsikuks. Pealegi ei sallinud mees üldse teisi Bennetteid, nad olid egoistlikud ennasttäis võsukesed, kes ei osanud tõenäoliselt kõrvalise abita saapanööregi kinni siduda. Teisest küljest oli ta jälle mõistnud, et Iskat ka väga ei huvita see pidev tõestamine ja absurdseks muutunud vimm. Mõlemad noored olid teatud küljest üsna ükskõiksed perekondadevahelise vimma suhtes, seetõttu neil afäär oligi olnud. Kui Iska oleks olnud mõnest teisest perekonnast, oleks mees ta tõenäoliselt kojugi viinud ja vanematele naist tutvustanud. Ta oli tark, mis oli mehe arvates üks suur turn-on, ta välimust oli ka väga õnnistatud, mis oli järjekordne pluss. Ometi ei olnud ta mingisugune kuivik, kes veedaks päevad toas õppides.

Mees võttis automaatselt naise käevarrest kinni, kui viimane kõikuma lõi, kuid niipea, kui Iska enda tasakaalu taastas, eemaldas Drew enda käe. Ta ei vastanud naisele, vaid naeratas viisakalt. Sellises olukorras ei osanud ta midagi eriti teha. Mees järgnes Iskale ja istus diivanile. Kiirelt ka ühele teenindajale tellimuse sisse andnud, milleks oli neli shotti, kuulas ta nüüd tumedapäist neiut, kes oli kunagi Russelli südame väga kiirelt põksuma pannud. "Terve kooliaasta veedad NY-s?" küsis Drew. Järgmine liigutus Iska poolt tuli üllatusena, kuid mees ei pahandanud. Kardin oli hea liigutus, siis ei ole pärast loodetavasti kõlakaid Iskast ja Drew'st. "Elad seal üksinda või mõne korterikaaslasega?" jätkas mees small talki.