Shut up, woman, get on my horse!

Kätte oli jõudnud taaskord nädalavahetus. Kevin ei olnud endiselt harjunud faktiga et Robert on Andrew silmarõõm. Ta ei kavatsenudki sellega harjuda ilmselt. Kuna nädalavahetus oli, polnud Kevinil mingit probleemi koju jääda. Ta oligi juba enne õhtu saabumist Richmonti sõitnud ja saanud kokku sõpradega, kellega pidu panna ning end täis kaanida. Umbes kaheteistkümneks oli Kevin juba piisavalt täis, et pidu võiks hoopis uue suuna võtta. Ta otsis vähe rahulikuma koha ning võttis telefoni, et Robertile helistada. Kutt oli endiselt ta booty call siiski. Parem oleks, et ta ei pirtsutaks!

OT: Robert!!

Robert oli otsustanud oma õhtu samuti Richmondis veeta. Üldse oli kodus kohati mingi kummituslossi tunne - eks miski oli vanematega ikka veel viltu ja vajas aega, aga Robert ei kavatsenud tervet seda aega kodus küüsi närides veeta. Ausalt oli ta õhtu ikkagi üsna igav olnud - kinoskäik polnud üksi päris see mis kahekesi ja nüüd hakkas öine pime linn ka natuke kõledaks muutuma. Robbie oli oma autoni jõudnud ja plaanis juba koju sõitmist, kui tema telefon helises. Nähes, et helistajaks on "keemia õps", Robbie turtsatas. Siiamaani oli Bennett mingit silent treatmenti harrastanud, aga kui ta nüüd tahtis seda, mida Robbie arvas, et ta tahtis, võis see õhtu veel huvitavaks minna. Pealegi polnud nad Andrew'ga ikka midagi kindlat ja üldse, Andrew vast ei saaks nagunii kuri olla, kui Robbie ta parima sõbraga natuke lõbutseks. Ühesõnaga, süümepiinu see ei tekitanud. Seega vastas ta muiates Kevini kõnele. Igasugused veidrad ja veel veidramad icebreakerid käisid peast läbi, aga lõpuks otsustas ta lihtsalt lõbusa "hei" kasuks.

Kevin ootas kannatamatult, kui Robert kõnele vastas. Viimaks klassivend seda siiski tegi. "Magasid või?" küsis kutt silmi pööritades. "Kui kiiresti sa Richmondi saaks?" küsis Kevin siis, eeldades, et Robert on kodus ja tõesti alles magas. Ainult Kevin on nii lahe, et nädalavahetusel väljas käib, eks ole. Nooruk lonksas mingit jooki, mis talle kätte oli surutud, pööramata erilist tähelepanu, mis see oli. Ta küll oli otsinud vähe vaiksema nurga, aga siiski oli kosta peo melu, muusikat ja inimeste juttu. "Oleks väga kena, kui sa sebiks end Rochmondi, saaks mõnes ilusas hotellis kokku ja teeks midagi," arvas Kevin siis lõbusalt, ise ikka päris täis omadega. Aga mitte nii täis, et ta püsti ei saaks. Seda probleemi ei tohiks nüüd küll olla.

Robert muigas ning istus autosse. "Ei maganud, väljas olen," vastas ta ning kergitas siis Kevini teise küsimuse peale kulme. "Ma olen praegu Richmondis, kus kandis sa oled?" vastas ta siis ja tõmbas pusaluku lahti. Kevini ettepaneku peale tõmbus ta nägu veel rohkem naerule. "Mulle sobib. Oli sul mõni kindel hotell mõttes või...?" Ta kuulis Bennetti häälest, et too oli joonud, ja mõtles, et üks jook kuluks ka talle endale ära - tundus, et ta veedab öö Richmondis ning autojuhtimise pärast põdema ei pea.

"Eeh, ma olen.." Kevin vaatas hetke aknast välja, et meelde tuletada, kelle katusekorterit nad seal läbustasidki. Meelde tuletanud, ütles ta Robertile aadressi. "Ei, mul midagi kindlat polnud plaanis. Kesklinnas neid hotelle jagub," arvas Kevin. "Ma arvan, et lähme HYATT house'i," pakkus Kevin siis esimese hotelli, mis talle pähe tuli. Sihteliselt kallis, aga teda ei häirinud. Pigem mingi luksuslik hotell kui mõni motell. Maksavad paar Benjamini registratuuris rohkem ja saavad anonüümselt ka oma sviidi ehk. "Ma lõpetan siin ära oma asjad siis. Või tuled siia?" küsis Kevin seejärel. Nagu tal oleks rämedalt lõpetada seal midagi. Aga võibolla Robert tahab ka näha, milline õige pidu on. Kevin oli üsna kindel, et kutt isegi ei teadnud, millised õiged peod olid.

"Ma olen mingi kümne minuti kaugusel ainult, ma võin ju siis sinna ka tulla," sõnas Robert ning torkas võtme süütelukku. Nii oli vast kiirem? Okei, neil polnud kiiret kuhugi, aga ikkagi. Uhke hotelli nime kuuldes kergitas ta kulme ja muigas. Öö tõotas üsna luksuslik tulla. "Mulle väga sobib," vastas ta, vaba käega kõrvalistmel vedelevat kola kindalaekasse pistes. "Umbes kümne minuti pärast peaks seal olema, võib-olla isegi rutem." Tänavad tundusid praegu juba üsna tühjad olevat, ainult taksosid liikus järjest rohkem.

"Okei, siis kobi siia," sõnas Kevin ning ütles ka korteri numbri, kus pidu oli, et Robert saaks üles tulla. Seejärel lõpetas ta kõne, torkas telefoni taskusse ning jõi topsi enda käes tühjaks. Pärast seda suundus ta vetsu poole, aga ukse taga oli järjekord, sest keegi kas tõmbas seal triipu või oksendas või jumal teab mida tegi. Pidi hotellini kannatama. Kevin suundus seejärel oma nahktagi otsima, selle leidnud, tõmbas ta tagi oma helesinise v-kaelusega t-särgi peale. Seejärel läks ta kinniseid alkoholipudeleid otsima, et mõne hotelli kaasa haarata. Kuigi nad võisid ka hotelli minibari rüüstada lihtsalt. Iseenesest, kas talle oli veel alkoholi vaja üldse? Tundus aga, et kui ta tahab Robertiga magada, oli tal kindlasti veel alkoholi vaja.

Pärast kõne lõppu pani Robbie oma telefoni kindalaekasse ning käivitas auto. Roolil pöialdega trummeldades sõitis ta läbi linna, aeg-ajalt tänavanimesid ja majanumbreid jälgides, et kindel olla, et ta õiges kohas on. Lõpuks jõudis ta õige maja ette, parkis auto tavalisest hooletumalt kõnnitee serva ning jalutas majja sisse. Õige korteri ukse taha jõudes kaalus ta koputamist, aga ukse tagant kostuva häälte kakofoonia seas poleks keegi seda nagunii kuulnud. Seega astus ta veidi õlgu kehitades lihtsalt sisse. Kikivarvule tõustes silmitses ta korteris ringi sebivaid inimesi, üritades Kevinit leida. Läks veidi aega, aga lõpuks jäi Bennett talle siiski silma. Kutt oli seljaga tema poole, seega poleks lehvitamisest erilist kadu olnud ja üle ruumi karjuma ta ka ei hakanud. Ta puges inimeste vahelt läbi, hoidus napilt kellelegi otsa põrkamisest ning jäi Kevini selja taha seisma. Hetke mõelnud, pani ta käe justkui tervituseks Kevini õlale. "Hei," ütles ta, aga polnud kindel, kas too seda üldse kuulis.

Kevin oli otsitud alkoholi leidnud, kui ta Roberti kätt endal tundis. Kutt pööras end ringi ning muigas laialt, silmad alkoholist ja kanepist ja jumal teab, millest veel, läikimas. "Hei. Kumma võtame?" küsis Kevin ning kergitas oma mõlemad käed, ühes käes oli tal pudel minttut ja teises vürtsidega rumm. Ta ise ei suutnud valida, ilmselgelt. Samas, võiks siis juba mõlemad võtta. Või oleks see halb idee? Kutt tuikus sammukese tahapoole, kui Roberti ees seisis ja sirgelt püsida püüdis. Miks see kutt nii pikk pidi olema?

Robbie kerge muie muutus Kevini lõbusat olekut nähes laiemaks. Ta silmitses hetke poissi ja siis pudeleid tems käes. Ta haaras rummipudeli enda kätte ja ütles siis: "Sa võid muidugi teise ka võtta." Ta ei olnud küll päris kindel, kui palju Kevin veel jooma peaks, aga eks ta ise teadis vist paremini, kui palju ta endale veel kõrri tahtis kallata. Robbie oleks peaaegu vaba käe välja sirutanud, et Kevinit püsti hoida, aga too sai vist enam-vähem ise ka hakkama. "Kõnnid ise või pean su autosse talutama?" küsis ta laialt naeratades.

"Dude! Ma saan väga hästi ise kõnnitud!" tähendas Kevin asjalikult ning suundus siis koos Robertiga ukse suunas. Pidu panev rahvas ei pannud nende lahkumist tähelegi. Kõik olid liialt juua täis, et midagi väga tähendada, ilmselgelt. "Kus su auto on?" küsis Kevin, kui oli sõõmu 'värsket' õhku saanud. Ta oli ikkagi minttu pudeli ka kaasa võtnud, põhiliselt selle pärast, et ta unustas selle oma kätte. Oli ju vaja demonstreerida Robertile, et ta suudab väga hästi kõndida. Natukene tuikus, aga püsis püsti täitsa. "Mida sa Richmondis teed üldse?" küsis Kevin kui talle meenus, et Robert oli juba enne siin olnud. "Käisid Andrew juures?" küsis ta muiates ja samas kulme kergitades. Tundus, et ta oli sellega okei, aga samas tema pilk reetis mingit vastumeelsust selle suhtes.

"Kui sa nii ütled," vastas Robbie lõbusalt ja kõndis Kevini järel ukse poole. Kevini küsimuse peale osutas ta pudelit hoidva käega oma auto suunas. "Sealsamas," sõnas ta lisaks ning haaras teise käega taskust võtmed. Kuna kõrvalistuja uks oli nagunii nende pool, avas Robert autoni jõudes naeru tagasi hoides Kevinile ukse. "Ei käinud," vastas ta samal ajal Kevini küsimusele. "Lihtsalt lasin kodust üheks õhtuks jalga," lisas ta.

Kevin tuikus Roberti autoni ja istus masinasse kui kutt oli talle ukse lahti teinud. Kohe kui nad sõitma hakkasid, korkis Kevin minttu pudeli lahti ja jõi sellest suure sõõmu. Natukene olid nad sõitnud, kui Kevin, kes polnud turvavööd kinnitanud, liibus Roberti juurde ja suudles ahnelt kuti kaela ja libistas oma käe talle püksi. Viinapudelit hoidis ta teise käega nende vahel, selle korgi oli ta ära kaotanud. Ohutusest kutt ei hoolinud, ta tahtis Roberti riista näppida.

Robbie sõitis hotelli poole, vahetevahel Kevini suunas pilke heites. Mingi veider ootusärevus oli juba ja jalg tahtis rohkem gaasi peale vajutada. Pidevatest pilkudest hoolimata tuli Kevini tegevus talle ootamatuna ning auto siksakitas veidi tee peal, kuni Robbie end koguda üritas. Kuidas see üldse käis? Kuidas oli üldse võimalik midagi mõelda või teha, kui Kevini käsi tal püksis oli? "Fuck, Kevin," ütles ta, olemata kindel, kas see on keeld või julgustus, ja võttis jala gaasipedaalilt. Vähemalt olid tänavad peaaegu tühjad. Viimaseid enesekontrolli jäänuseid kasutades keeras ta auto veidi järsult bussipeatusesse - niimoodi edasi sõita oleks lollus olnud ja see auto oli värskelt putitatud, seda uuesti töökotta saata Robbie niipea ei tahtnud. Ta jättis esialgu mootori käima. "Kevin, hull oled peast," ütles ta veidi hingetult ning surus sõrmed Kevini juustesse. Ohtlik oli see olukord ju olnud, aga pagana hea ikka.

"Mida sa põed? Sõida!" käskis Kevin, kui Robert oli auti tee äärde seisma jätnud. No mis mõttes noh? Ta käsi tegutses asjalikult Roberti pükstes edasi. "Sulle meeldib nii?" küsis kutt kavalalt ja näksas teise kuti kaela. "Wan't me to give you head?" küsis Kevin lõbusalt ning suudles ahnelt Roberti huuli. Ta oli piisavalt täis, et selle pärast mitte põdeda. Pealegi oleks päris tore imeda Roberti riista samal ajal kui ta sõidab, eks?

Robbie naeris hingetult. Kevini mõistus polnud vist kõige selgem, samas tahtis ka tema uuesti sõitma hakata. Tänav nende ees oli peaaegu sirge, väga võssa ju minna ei saanud. "Mhmmh," ütles ta huulde hammustades Kevini küsimusele vastuseks, kukal vastu peatuge ja silmad suletud. Ilmselgelt talle meeldis, kuidas vastupidine võimalik oleks? Teise küsimust kuuldes tundis ta, nagu oleks sees kõik keema läinud. Lisaks sellele otsustas Kevin teda suudelda, mis tema kui mõtlemisvõimet vajava autojuhi seisukohast kõige mõistlikum ei olnud, aga tema kui erutunud teismeline ei kavatsenudki vastu vaielda. Seega suudles ta Kevinit sama ahnelt vastu. Ta silmitses Kevinit paar sekundit enne kiirelt noogutamist - sõnu ta küll praegu moodustada ei osanud - ning keeras siis Kevini poole vaadates teele tagasi, süda ikka veel tagumas ja sõrmed erutusest värisemas. Kui Kevin tahtis, et ta sõidaks, küll ta siis sõidab. Oi, kuidas ta lootis, et Kevin ei bluffinud.

Kevin naeratas rahulolevalt, kui Robert tema ettepanekuga nõustus. Kurb oleks ju, kui Robert blowjobist keelduks. See oleks kohe väga kurb olnud ja oleks Kevini enesekindluse mõneks ajaks kõikuma löönud. Õnneks nii aga siiski polnud. Kevin vajutas veel musi Roberti huultele, aga suunas siis pilgu alla, et klassivenna püksid avada ja peenis tema pükstest välja tõmmata. Korraks veel kavala pilgu pikemale poisile visanud, langetas Kevin oma pead ning võttis Roberti riista endale asjalikult suhu. Käega kaasa aidates asus ta nooruki peenist ahnelt imema. Esialgu ei mõelnud ta sellele, kas mõni salvrätik on käe ulatuses, et ta saaks kohe sperma välja sülitada, eeldusel, et ta Robertil üldse lahti imeb. Pealegi oli ta piisavalt täis, et sperma alla neelata. Kes teab, ehk see polegi nii hull.

Niipea, kui Kevini huuled tema peenist puudutasid, haaras Robbie ühe käega roolist nii kõvasti kinni, et sõrmenukid tõmbusid valgeks. Teise käe sõrmed libisesid Kevini juustesse ning ta huulilt pääses vaikne oie. Ta oli Kevini kõnest saati midagi sellist oodanud ja nüüd oli tema peas kõik segi. Kevin oli selles pagana hea, ja ta entusiasm aitas kindlasti kaasa. Katkendlikult hingates ja sõrmedega Kevini juukseid sasides kippus tähelepanu autojuhtimiselt kaduma ning Robbie oleks peaaegu õigest tänavast mööda sõitnu. Viimasel hetkel pööras ta siiski veidi järsult õigesse kohta ning keskendus siis uuesti Kevini tegevusele, vahepeal teda silmitsedes. Ta ei vaevunud oma mõnuoigeid isegi tagasi hoidma - keegi peale Kevini neid nagunii ei kuulnud ja tema ees polnud ju midagi põdeda.

Kevin kuulas rahulolevalt, kuidas Robert tema tegevuse peale oigas. Tegelikult polnud ta päris kindel, mida ta teeb, see oli siiski alles tema teine kord kellelegi blowjobi teha. Aga tal oli endal ka peenis püksis, nii et päris teadmatuses ta nagu ka polnud. Selle jagas ikka ära, kus on tundlikumad kohad ja millele rohkem rõhku panna. Nooruk libistas oma käed Roberti munadele ning silitas neid, samas ikka intensiivselt imedes. Päris kurku ta Roberti riista endale toppida ei tahtnud. Lihtsalt igaks juhuks. Ning endiselt hoidis ta oma teises käes lahtist minttu pudelit. Ohutuim sõit üldse, või mis.

Robbie hammustas huulde, võideldes tahtmisega silmad kinni pigistada. Ta surus peaaegu instinktiivselt gaasipedaalile - see, mida Kevin talle tegi, oli küll üle mõistuse hea, kuid ausalt öeldes tahtis ta juba kohale jõuda ja selle asja järgmisele tasemele viia. Pealegi oli ta juba kõrgpunktile üsna lähedal. Ühe käega ikka veel Kevini juukseid sasides muutus ta mõnu suurenedes aina häälekamaks ning auto juhtimine muutus aina keerulisemaks ülesandeks. Ta tahtis lihtsalt Kevini voodisse pikali lükata ja teda korralikult suudelda... Ja, noh, veel igasugu asju.

Kevin jätkas asjalikult oma tegevusega. Õnneks või kahjuks polnud nad hotellist enam väga kaugel ja Roberti ebakindlatele sõiduoskustele vaatamata jõudsid nad ilusti kohale ja veel enne kui Kevin oleks jõudnud kutil päris lahti imeda. Näed, ei pidanudki mõtlema, et kas ta peaks alla neelama või välja sülitama. Kutt tõstis oma pead, kui nad seisma jäid ning vaatas rahulolevalt hotelli uste poole. "Lähme nüüd võtame sviidi," muigas Bennett kavalalt ning suudles veel enne väljuist ahnelt Roberti huuli. Lahtine minttu pudel käes, suundus ta uksest sisse ja otse registratuuri. Seda muidugi koos Robertiga, kui viimane oli oma autovõtmed kuti kätte andnud, kes autosid seal parkis. "Me võtaks ühe sviidi!" teatas Kevin kohe asjalikult. Registratuuris olev mees silmitses Kevinit kahtlevalt. Oli kutt ju juuatäis ja ta käes oli lahtine alkoholipudel. Kevin kortsutas oma kulme, tõstis pudeli letile ning otsis välja oma rahakoti. Ühe benjamini letile asetanud ja mehe poole lükanud vaatas Kevin lõbusalt talle otsa. Nüüd peaks okei olema. Mees leti taga, aga ei näinud eriti palju leebemaks muutuvat. Siiski võttis ta rahatähe vastu ning ulatas noortele sviidi võtme. Kevin muigas rahulolevalt ja võttis kaardi, mis neile nende toa ukse avab ja oma viina ning tatsas koos Robertiga lifti. Juba õige mitme minuti pärast olid nad kenasti oma sviidis. Kevin lükkas ukse kinni ning vaatas kavalalt naeratades Robertit.

Natuke oli kohalejõudmine ikkagi pettumus, sest see tähendas, et natukeseks pidid huvitavad asjad pooleli jääma. Robbie silmitses Kevinit, kes oli vana rahu ise, ja üritas ennast enam-vähem kontrolli alla saada. Ta haaras tagaistmelt oma seljakoti, andis autovõtmed ära ja kõndis Kevini kõrval registratuuri. Kevini käitumine aitas tal mingis mõttes veidi rahuneda - nüüd oli tal püksis toimuva asemel naeru tagasihoidmisega probleeme. Ta naeratas administraatorile lõbusalt ning kõndis Kevini kannul lifti. Lihtne oleks olnud klišeelikult Keviniga siinsamas liftis midagi lõbusat teha, aga voodi kõlas hoopis paremini. Seega seisis ta lihtsalt Kevini kõrval, normaalse käitumise jaoks liiga lähedal, ja silmitses teda kavalalt. Niipea, kui uks nende järel kinni oli langenud, nägi Robbie Kevini kavalat pilku ja rohkem polnudki vaja. Ta pani seljakoti maha ning astus paari kiire sammuga Kevini juurde, näol samasugune naeratus. Ta pani ühe käe Kevini puusale ja teise tema põsele ning suudles teda ahnelt.

Kevin muigas kavalalt läbi suudluse, kui Robert kohe tema juurde astus. Talle väga sobis. Nooruk suudles ahnelt teist kutti vastu ning liibus talle lähemale, libistades ühe käe kuti lokkis juustesse. Varsti, aga tõmbus ta siiski eemale, et oma viinapudelist ahne sõõm lonksata. Ta pakkus jooki ka Robertile. "Kas sa tahad enne kanepit veel teha või juua või midagi?" küsis Kevin lõbusalt. Tundus, et Robert oli kainelt ka minekuvalmis iseenesest. Pudeli teise kuti kätte ulatanud, kobas oma taskutes. Kas tal kondoomi oli üldse? Ja kui ka oli, siis libestit ikka polnud. Vittu!

Robbie võttis Kevinilt pudeli. Julgustust tal küll vaja polnud, aga üks lonks halba teha vast ei saanud. Ta võttis pudelist sõõmu, neelas selle veidi hapu näoga alla ning pani pudeli siis lähimale kapipealsele. "Mul pole praegu millegi muu jaoks kannatust," sõnas ta Kevinit silmitsedes. Võib-olla pärastpoole võis kanepit teha ja mis kõik veel, aga esialgu olid ta prioriteedid teised. Ta märkas Kevini tegevust ning taipas pärast hetkelist mõtlemist, milles asi. "Mu seljakotis," ütles ta lihtsalt. Okei, ega ta just meeleheitlikult seksi peale lootes ringi ei käinud, aga better safe than sorry ja praegu tasus kondoomide ja libesti kaasas kandmine küll end ära tasuvat. Ta astus uuesti Kevinile lähemale ja kummardus allapoole, et ta kaelale rida suudlusi vajutada.

"Ega sul lisaks kondoomidele seal ka libestit pole?" küsis Kevin kavalalt. Ta kallutas oma pead, kui Robert tema kaela suudles ning sulges silmad. Mõnus! Kutt libistas oma jaki enda õlgadelt põrandale ning libistas siis sõrmed Roberti pükstele ja hakkas neid lahti tegema. Nööbi ja luku lahti saanud ja tülikaid pükse veidi alla poole tirinud libistas Kevin kohe kannatamatult käed hoopis Roberti särgi alla. Ilmselgelt ei suutnud ta keskenduda vaid ühele tegevusele ja mingit süsteemset loogikat tema tegevuses polnud. Aga siht oli sellele vaatamata üks ja kindel. Oli vaja Robert alasti saada. Siis vaatas kutt ringi, et kus on selles sviidis magamistoa uks. Järele mõeldes tundus lausa tobe mitmetoaline sviit. Voodist oleks ju täitsa piisanud. Aga see selleks. Kevin haaras Roberti pükstest ning tiris kutti endaga magamistuppa kaasa. Seal keeras ta voodile selja ning tõusis kikivarvukile, et Roberti huuli ahnelt suudelda. Sedasi polnud tasakaalu aga ollagi ja Kevin oleks äärepealt pikali lennanud.