Cigarettes and ramen and a little bag of dope

Robbie käed libisesid Kevini särkide alla ning ta mõmises läbi suudluse. Ta surus oma sõrmed tugevamini vastu Kevini selga. Kui Kevin temast eemale tõmbus, avas Robbie uuesti silmad. "Käi perse," vastas Robbie Kevini solvangule naerdes, aga Kevini tegevuse tõttu tuli see välja hingetumalt kui ta oli plaaninud. Ta polnud päris kindel, mis Bennettil plaanis oli, aga vähemalt praegu oli ta valmis kõigega kaasa minema. Peaaegu? Ta suudles nüüd Kevini kaela ning sulges uuesti silmad.

"Kas see oli kutse?" küsis Kevin väljakutsuvalt naeratades ning kallutas oma pead. Ta libistas sõrmed tagasi Roberti peenisele ning hõõrus seda. Kui Robert tema kaela suudlema hakkas mõmises Kevin rahulolevalt. Ta sulges ka enda silmad ning kallutas oma pead veidi rohkem küljele. "Mida sa ühe kutiga teha oskad üldse?" küsis Kevin siis lõbusalt, käsi endiselt Roberti püksis tegutsemas. Mingis mõttes võiks arvata, et Robert on meestega asjalik, aga samas tundus poiss üsna arglik olevat seal. Kevin seisis endiselt kikivarvukil, aga ta päkad väsisid ära nii et peagi langes ta täistaldadele, olles Robertist päris palju lühem jälle. Bennett hingas sügavalt sisse, mõnust tingitud külmavärinad mööda tema selga libisemas. Mingis mõttes tahtis ta Robertile tihedalt lähemale liibuda, aga tema käed nende kahe vahel hoidsid teda tagasi.

OT: Ma unustan jälle ära, et foorumis vist ei tohi nii detailseks minna. Kisa, kui sa tahad kolme tärni või midagi.

"Esimesel kohtingul? Ära ülearu looda," vastas Robbie lõbusalt. Ta võis siin Keviniga lollusi teha küll, aga tegelikult ei tahtnud ta, et tema süütuse kaotus hõlmaks kanepit ja Kevin Bennettit. See, et nad praegu läbi said, oli tõenäoliselt ainult sassis meelte süü, ja veel vähemalt aasta aega Bennettile iga päev otsa vaadata, kui kõik jälle endistviisi on, oleks üsna keeruline. See mõte hajus aga natuke laiali, kui Kevini sõrmed taas õige koha üles leidsid. Ta heitis pea kuklasse, oigas vaikselt ning tema käed jätkasid teekonda mööda Kevini ülakeha ülespoole. Mingil hetkel oleks võib-olla mõistlik Bennetti pealmine särk lahti nööpida, aga praegu nappis tal selleks koordinatsiooni ja kannatust. "Teoorias igasugu asju," ütles ta hingetult ning surus huuled tagasi Kevini kaelale. Üks käsi puges Kevini särgi alt välja ning avas Bennetti püksinööbi. Esiteks tundus see asjade loogiline käik olevat ja teiseks oli justkui vaja Kevinile tõestada, et süütusest hoolimata teab ta küll, mida teeb. Ta avas ka luku, käsivars vastu Kevini oma, ning haaras noormehe tagumikust, tõmmates teda täpselt nii lähedale, et tollel veel mugav toimetada oleks.

OT: Esialgu on okei Väga palju hullemaks nagunii ei lähe vast, Robert peab natuke aega hiljem ikka kogenematu hirvetalleke olema

OT: Okei, siis on kõik väga hea.

Kevin muigas lõbusalt. "Kas see on kohting?" küsis ta kergelt turtsatades. "Sest kui nii, siis see on küll üks mage kohting," arvas noormees. Ta silmitses lõbusalt Roberti nägu, kuni kutt oma huuled ta kaelale surus ja Kevin mõmises rahulolevalt. Ainus jama selle asja juures oli see, et ta nii lühike oli. Kui Robert tema püksid avas ja oma käe ta tagumikule viis ning neid teinteisele veelgi lähemale tõmbas, tundis Kevin, et nüüd peaks ka tema Roberti pükstega midagi ette võtma. Kaua ta mõtlemisele aega ei kulutnaud, õige pea nööpiski ta Roberti püksid lahti ja sai nüüd enda käega veelgi mugavamalt tegutseda. Kevin tõstis oma teise käe Carteri lokidesse ning sikutas neid veidi. See oli mõnus kuidas kutt tema kaela suudles. Benett kallutas oma pead tahapoole, aga samas liibus kehaga teisele kutile lähemale. Kanep oli nii tore asi ikka! Ta silitas hoolega Roberti riista edasi. Kas piirduvadki ainult handjobiga või suudaks ta Carteri endalt suhu võtma saada? Hmm.

"Sina selle organiseerisid idee poolest," noris Robbie vastu. Siis asus ta kohmakate sõrmedega Kevini särki lahti nööpima, huuled poisi rangluule ja tagasi rändamas. Lõpuks see tal ka õnnestus ning pealmine särk maandus põrandal. T-särk jäi napilt õpetaja laua serval pidama. Robbie huuled libisesid Kevini õlgadele ja allapoole rangluud, igale poole, kuhu ta mugavalt ulatus. Ta hingas nüüd juba raskelt ning suudlused muutusid aina hooletumaks. Kui Kevin käe ta juustesse surus, oigas Robbie jälle - tema juuste näppimine meeldis talle nagunii, aga sellises olukorras oli see veel eriti hea. Nüüd pani ta ühe oma kätest Kevini riistale, seda veidi läbi tüübi bokserite hõõrudes, siis lükkas ta aga nii kuti teksad kui bokserid ühe sujuva liigutusega alla ning võttis Bennetti riista enda kätte, Kevinile kuratlikult naeratades.

Okei, kui riided kaduma hakkasid, muutus Kevin veidi kohmetuks. See oli kuidagi samm edasi. Kas tõesti tema lõi põdema enne kui Robert? For real? Kevini käsi Roberti juustes muutus ebakindlaks ja ta ahmis kergelt õhku. Siis juba kadusid ta püksid ka kes teab kuhu. Või noh, kõigest libisesid tema pahkluudele, ta endiselt tundis neid seal. "Fuck," pomises kutt tasakesi ning tõstis pilgu Roberti näole. Tal polnud mingit probleemi seal Roberti riistaga tegeleda, tal polnud isegi sellest probleemi, et Robert tema riistaga tegeles. Aga miski selles, et ta kuti ees täiesti alasti seisis, muutis kogu olukorra kuidagi palju reaalsemaks ja hirmutavamaks. Ei, hirmutav polnud õige sõna, aga Kevin ei osanud mõtteis seda asja kuidagi paremini nimetada. Ta oli faking alasti Roberti ees! Kevin neelatas ning kogus end kiirelt. Ta ei tohi mingit pussy muljet ka nüüd jätta. Gaad, mis see alastus siis ära ei ole. Enne ja pärast trenni olid kogueg koos alasti terve meeskonnaga. Ometi oli see siin hoopis midagi muud.
Kevin lasi Roberti juustest lahti ning tiris kuti pükse alla poole, lastes siis ka neil alla vajuda. Ta ei kavatsenud ainus olla, kes Keemia klassis alasti on! Peagi tõmbus ta nii palju eemale, et Roberti särk eemaldada. Kahjuks pidi ta selleks teist korda klassivenna peenisest eemale tõmbuma, aga ta ei kavatsenudki seal ainus olla, kes alasti on! Nüüd kui nad juba palju võrdsemas seisus olid, astus Kevin oma pükstest välja ning tõusis taas kikivarvukile, et Roberti selg vastu külma seina lükata ja taas ahnelt kuti huuli suudelda. See oli segane! Nad olid koolis! Aga teda ei huvitanud. Right? Ta tundis nende peeniseid kokku puutumas ja see saatis mingi mõnusa tunde läbi tema keha. Nagu elektrilöök.

Robbie märkas Kevini meeleolumuutust ning tõmbus poisist hetkeks eemale. Ta hammustas huulde ning küsis siis vaikselt: "Kõik okei?" Kevin tundus küll kiiresti taastuvat, kuid ometi oli Robbie veidi mures. "Ütle, kui ei ole," sosistas ta Kevinile kõrva ning surus selle alla musi. Hetkeks oli ta segaduses. Mis ajast ta Kevini heaolu pärast muretseb - ja talle julgustamiseks musisid annab? Ometi tahtis ta, et Kevinil sama hea oleks kui temal. Niipea, kui tema püksid alla olid vajunud, astus ta neist välja ning kui tema selg vastu seina vajus, tõmbus ta sellest instinktiivselt eemale - Kevinile lähemale. Nende kehad olid nüüd üleni teineteise vastu surutud ning niigi raskest väljahingamisest sai peaaegu räpasena kõlav oie. Aeglaselt vajus ta seina najale tagasi, Kevinit endaga kaasa tõmmates, ning suudles noormeest ahnelt. Nüüd ei kavatsenud ta nende vahele ühtegi ebavajalikku sentimeetrit tekitada. Tema peast käis läbi mõte, et klassiuks polnud lukus ja idee poolest võis igaüks siia sisse vajuda, aga tema peas polnud piisavalt ruumi, et selle pärast põdeda.

Kevin muigas küsimuse peale lõbusalt. "I'm fine. Are you?" küsis ta siis. Ilmselgelt oli ta oma cooli tagasi saanud. Ta ei hakanud põdema selle pärast ja kohe kindlasti ei näita Robertile, et ta põeb! Kutt naeratas kergelt, kui Robert talle kõrva sosistas ning siis musi kinkis. Nunnu! Nooruk naeris kergelt, kui Robert seinast kiirelt eemale tõmbus ning oigas. Wow! Ei saanud öelda, et ta poleks seda nautinud. Päris hea oli kuulata kedagi niimoodi enda läheduses oigamas. Kevin vastas suudlusele taas metsiku ahnusega, vajudes Roberti kehale otsa. Enam ei häirinud teda fakt, et ta suurema osa ajast kikivarvukil seisma pidi. Kevini käsi oli taas nende kahe vahel, aga seekord kasutas ta seda, et nende kahe riistasid omavahel kokku hõõruda. See tõi endaga kaasa eriti mõnusaid mõnuvärinaid, mis tema keha läbisid. Juba oli kutlil meelest läinud, et ta tahtis panna Robertit endalt suhu võtma.

Robbie naeratas laialt, kui Kevin jälle lõbusaks muutus. Nii oli parem, kui oli näha, et Keviniga oli kõik okei. "Minul on kõik suurepärane," ütles ta hingeldades suudluste vahel. Ka Robbie naeris vaikselt. See oli esimene kord, kui ta midagi sellist tegi, ja see ületas tema ootusi. Nende mängulisus meeldis talle. Ta libistas käed uuesti Kevini tagumikule, teda taas lähemale tõmmates, ning kummardas veidi, et Kevinil teda mugavam suudelda oleks. See, mida Kevin temaga tegi, pani teda tundma, nagu oleks keegi otsustanud ta kehast iga viimse kui luu välja võtta. Enda püstihoidmine hakkas juba omaeette ettevõtmiseks muutuma. Ta avas hetkeks silmad, et klassis ringi vaadata - kas kuskil oli mõni koht, kus seda, mis iganes sa ka ei oleks, mugavamalt jätkata?

Kevini süda tagus meeletu kiirusega ja tundus, nagu tahaks see rinnust välja karata ja ajama panna. Ei saaks talle väga pahaks panna, sest olukord oli äärmiselt erutav. Kevini vaba käsi leidis taas Roberti juuksed. Ta sikutas ja sasis neid. Mõtteist kadusid faktid, et nad on keemiaklassis, et uks on lukustamata, et õpetaja võib tagasi tulla. Need polnud absoluutselt olulised. Liiga hea oli olla, et hoolida. Siiski tajus Kevin, et Robert vaatab ringi ning ta tõmbus suudlusest eemale. "Mis sa vaatad?" küsis Kevin kulme kergitades, muie huulil. Ta endiselt hõõrus nende riistasid kokku ja ausaltöeldes polnud temal mingeid probleeme nende asukohaga ja seismisega. Voodist muidugi ära ei ütle, aga klassis seda polnud.

Robbie oigas jälle, kui Kevini sõrmed tema lokke sikutama hakkasid. Vähemalt nüüd teadis ta, mis ta hetkega veel enam pöördesse ajab. Ta suudles teist noormeest ahnelt. Tema üks käsi jäi Kevini tagumikule, teine lõpetas Bennetti kuklal, pooleldi tema juustesse surutud. "Mugavamat kohta otsisin, aga savi," vastas ta Kevini küsimusele kiiresti, tahtes poisi huulte kallale tagasi pääseda, nagu ajaks keegi neid taga. Ka tema süda tagus erutusest ning ta hingamine oli katkendlik ja raske.

Kevin vastas suudlusele taas ahnelt ja liibus Robertile lähemale. Nii hea oli! Savi see mugavam koht, seal nagunii polnud väga mingit varianti. Kui Robert just mõne laua peale ronida ei tahtnud. Kevin polnud endiselt päris kindel, mida ta oma riistaga tegema peaks. Kas ta peaks Roberti ümber pöörama ja seda seksivärki proovima? Või peaks ta hoopis laskma Carteril endalt suhu võtta
Paraku ei antud talle kummakski variandiks võimalust, sest keemia õpetaja astus ette hoiatamata klassi: "Poisid..." mees vakatas. "Pange end kohe riidesse, et ma teid enam siin ei näeks ja ma võib-olla ei helista teie vanematele!" käratas mees pilku eemale pöörates.
Kevin ehmatas tugevalt, kui õpetaja klassi astus ning tõmbus kiirelt Robertist eemale, varjates oma kätega enda kubet. Kuti nägu lahvatas punaseks. Järsku tundus see kõik väga halva mõttena. Miks nad klassis seda teinud olid? Õpetaja sõnade peale haaras Kevin kiirelt oma riided ning toppis need endale selga. Särgi nööpimisega vaeva nägemata haaras ta oma koti ning kadus klassist kus kurat. Ukse taga jäi ta siiski seisma, et pealmine särk kinni nööpida ja Robertit oodata.

Robbie hakkas juba selle esimese-kohtingu-jutu suhtes ümber mõtlema. Persse kah, mida ta ikka ootab? Kurat teab, millal ta mõne kutiga jälle midagi sellist teeb. Seetõttu liibus ta Kevinile veel lähemale ja oli juba valmis talle mingi ettepaneku tegema - ta ei olnud küll päris kindel, mida öelda, aga lootis, et sõnad tulevad iseenesest -, aga muidugi valis keemiaõpetaja selle hetke, et sisse astuda.
Robbie tõmbus Kevinist eemale, vastu seina, ning punastas samuti. "Fuck," ütles ta vaikselt ning haaras oma bokserid. See oli küll nüüd kõige nõmedam lahendus sellele olukorrale. Särk sai küll pahupidi selga, aga praegu oli proriteet õpetaja silma alt võimalikult kiirelt kaduda. Robbie ei tahtnud järgmisele keemiatunnile mõeldagi. Ta haaras oma pusa ning koti, heitis õpetajale ühe vabandava ja häbi täis pilgu - kuradi raske oli talle otsa vaadata - ning astus siis ohates klassist välja. Enda järel ukse sulgenud, vaatas ta Robertile ikka veel punastades otsa. "See läks küll sitasti natuke," ütles ta vaikselt.

OT: I'm Kevin tho

Kevin silmitses Robertit ning noogutas. "See oli jahm... Sitt lõpp asjale," pomises nooruk. Ta ohkas. "Aga hei, me võime alati kuskil tribüünide all kokku saada kunagi," pakkus nooruk. Ja nad pääsesid koristusest! Seega vähemalt midagigi positiivset asjal. Kevin sai oma särgi nööbitud ja nad suundusid koos garderoobi, kust oma jakid võtsid. "Kuigi... Ma loodan, et sa saad aru, et see asi jääb meie vahele ja ma pole... Ma pole nagu sina," sõnas nooruk veidi kahtlevalt. "Ma pole gei," sosistas Kevin kui Robertile natukene lähemale astus. Ta eeldas, et kutt saab sellest ka seda aru, et edaspidi teiste ees jätkub nende tavapärane suhtlus. Või ta perekond lööb ta maha, kui nad teada saavad, et ta Carteriga suhtleb.

OT: i suck at names, hea, et kõik oma Robinid Robbie'deks parandada taipan

"Kas see on lubadus?" küsis Robbie muiates. Okei, pealesattumisest oli naha vahel vastik kihelus ja häbi oli, aga kanep veel mõjus ja tegi olemise veidigi lõbusamaks. Kevini jutu peale ta aga tõsines. "Mõistan," ütles ta noogutades. Ta küll teadis, et iga kord, kui ta Kevinit näeb, tuleb juhtunu talle kogu oma detailidega eredalt meelde, aga suu kinni hoidmine polnud probleem. Ta oli piisavalt kaua enda saladusi hoidnud. Pealegi lööks tema pere tema ka maha, kui see välja tuleks. "Ma pole gei" peale hammustas ta küll huulde, aga ei öelnud midagi - eks kutt ise teadis, mis ta täpselt oli. Selle kallal naljatada oleks nõme olnud, eriti, kui Kevin seda sellisel toonil ütles. "Mitte ühtegi sõna," lubas ta tõsiselt.

Kevin naeris kergelt ning kehitas õlgu. "Ütleme, et see on lubadus. Aga ma ei tea, kas tribüünid on just parim valik. Kuskil vähe privaatsemas kohas võiks järgmine kord kokku saada?" pakkus Kevin lõbusalt. "Ma annan sulle oma numbri," sõnas kutt ning sirutas käe, et Robert talle oma telefoni annaks. Selle saanud, trükkis ta sinna sisse oma numbri ja pani nimeks "Keemia õps", seejärel tegi ta endale vastamata kõne ja salvestas ka Roberti numbri sama nime alla enda telefoni. Nimi jäi selliseks, et keegi ei saaks nende telefonides tuulates teada, kellega tegu. Ja noh, see seostus millegagi. Kuigi keemia klassis oleks edaspidi ilmselt väga veider istuda. Siis ulatas ta telefoni selle omanikule tagasi. "Teeme nii, et kui üks meist helistab, peab teine olema valmis kokku saama," sõnas kutt ning kergitas kulme. Oli Robert nõus sellega?

Robbie naeris samuti. See lubadus talle täitsa meeldis. Täitsa hullumeelne, et Kevin seda korrata tahtis - Robbie peaaegu arvas, et kujutab midagi ette. Ta ulatas kutile oma telefoni ning turtsatas, kui ta nägi, millise nime Kevin sinna kirjutas. Vähemalt pidi niimoodi surmkindlalt meelde jääma, kellega tegu. Talle meenus keemiaõpetaja nägu, kui too nad avastanud oli, ning ta neratas. "Me vist rikkusime ta vaimse tervise igaveseks ära," ütles ta lõbusalt. "Äkki läheb õnneks ja ta ei julge meiega enam kunagi rääkida." Kevini tingimuste peale poiss noogutas. "Kõlab mõistlikult," lausus ta muiates. Ega tal mingeid plaane järsku kättesaadamatu olla küll ei olnud. Ja kellegi booty-call olla oli päris huvitav.

Kevin noogutas. Ta silmitses Robertit kavalalt ja niisutas kergelt oma huuli. "Aga ma lähen nüüd. Näeb koolis siis. Keemiat küll väga ei oota tho," muigas Kevin kavalalt. Ta tegi Robertile silma ja lahkus siis koolimajast, et parklas enda autosse istuda ja koju sõita. Pilves peaga? Who cares eks ole! Päris lõbus peale tunde oleks oli see Kevini meelest. Uusi asju oli alati tore katsetada. Kutt ei saanud endiselt oma peast seda tunnet, mis teda valdas, kui Robert ta alasti võttis. Veider, et just see hetk talle kõige enam meelde jäi.

Robert naeratas Kevini jutu peale laialt. "Eks paistab, mis näoga ta meid järgmine kord vaatab," ütles ta vastuseks. Ta seisis pärast Kevini lahkumist veidi aega keset garderoobi. Kõik, mis toimunud oli, ei jõudnud talle absoluutselt kohale. Kõik oli meeles, nii eredalt, aga Robbie ei olnud kindel, kuidas see juhtunud oli. Ja kuidas oli see sellega lõppenud, et nad numbreid vahetasid ja edaspidi ka kokku saada lubasid? Robbie vist natuke isegi juba ootas seda.