And in my mind, in my head, this is where we all came from

"Ma arvan, et mõlemad annab ära korraldada," muigas Ray kergelt. Sest noh, Robin sai teda kohe ka näha, tõepoolest. Ja küll ta neiu üles leiab. "Aga ma siis vist praeguseks lahkun? Lasen sul magada?" küsis Ray vaikselt, naeratus näol, enne kui taas Robinile musi tegi. Ei saanud lihtsalt vastu panna. Ta silitas õrnalt neiu põske ning tegi siis ühe musi ka ta otsaesisele. Nii hea oli olla õrn ja hoolitsev.

Tõesti andis mõlemaid korraldada. Ja väga hea, et andis. Robin naeratas ja noogutas siis küsimuste peale. "Ma arvan küll. Siis näen juba kiiremini sind," muigas Ivy. Ta nõjatus ettepoole, et õrnalt Ray huuli suudelda ja naeratas talle peagi uuesti. "Mine nüüd ruttugi, enne, kui ma sul minna ei luba enam," muigas tüdruk. Hea meelega hoiaks Ray'd siin kinni ja tuduks hoopis tema kaisus, aga see oli isegi Robini arvates natukene liiga palju. Samas oli tüdruk üsnagi vabameelne ja vähesed asjad häirisid teda. Ta oli vägagi enesekindel siiski.

Ray naeratas laialt peale suudlust ning turtsatas siis õrnalt Robini sõnade peale. Ta võiks täitsa "vangistuses" ka olla, aga parem ikka lasta rahulikult puhata neiul. Seega tõusis noormees voodilt ja jäi veel hetkeks Ivyt vaatama. Õrnalt naeratades kummardas ta ning suudles naist veelkord pehmelt. Need mõnusad magusad huuled. Kõhus oli eriline tunne, kui ta eemaldus ning ukse poole astus. "Näeme siis," sõnas noormees kerge muigega ja astus naeratus näol neiu toast välja. Naeratus ei kadunud terve ülejäänud päeva noormehe näolt.

Ivy suudles Ray'd pehmelt vastu, kui mees teda suudles, aga naeratas kergelt, kui Ray lahkuma hakkas. "Näeme," ütles ta tasakesi, saates meest pilguga. Nii kena mees ikka! Aga kui ta oli läinud, sättiski Ivy end tudule. Õnneks ta ei valutanud enam ja saigi kiirelt uinuda, nähes väga meeldivaid unenägusid. Ja kordagi ei mõelnud ta selle ebaviisaka Ricki peale. Hoopis Ray oli tal kogu aeg mõtetes.