Pianoing

"Küll sa tahad palju," ütles Robin lõbusalt. Tahtis Robini käest võimu täitsa ära võtta. Kui ebaviisakas! "No kuule, natukene meiki ja juuksed ilusasse soengusse ja.. natukene veel tööd ja.. ma pigem imestaks siis nende üle, kes ei flirdi sinuga," muigas Ivy siis. Aga jah, selleks peaks ikka palju tööd tegema. Ainult kleit veel tüdruku muljet ei jäta.

"Kõtt, kui sa mu kulme koolutama tahad hakata või midagi, siis ma riputan su oma riidenagide otsa ja ongi kõik. Sealt su jalad maha ei ulatu," ütles Robbie naerdes. "Ja ma tahaks mõnda normaalse pikkusega meest näha, kes mulle lähedale julgeks tulla. Võib-olla flirdiks kaugelt ainult."

Robin naeris lõbusalt ja raputas pead. "Ma nii lühike ka ei ole," ütles ta muiates. Ta oli ikka täitsa tublit kasvu. "Ja no, kaugeltki on saavutus ju, ei? Ja sa võid alati istuda, siis nad ei saa aru, kui pikk sa oled," muigas Robin. Siis nad juba vestlevad ja kõik on tore ja siis see pikkus enam ei olegi niiväga oluline.

"Me võime seda kohe katsetada," vastas Robbie enda riidenagide suunas pead noogutades. Need olidki maast umbes 170 sentimeetri kõrgusel - pingutamise peale ulatuksid ta varbad ilmselt maha, aga mugav see kindlasti olla ei saanud. "Jah, kui mõni kutt minuga reaalselt flirdiks, ükskõik, kas ma kannaks kleiti või ei, oleks see saavutus küll," vastas ta õele muiates, enese üle naljatades. "Ja siis ajan ennast püsti ja kutt vaatab, et ta on terve aja mingi teletorniga juttu ajanud," lisas ta naeru tagasi hoides.

"Miks sa nii õel oled?" küsis Robin muiates. Ei katseta nad midagi järgi, Robinil ei olnud soovi kuskil riidenagis rippuda. Kuuldes edasist, tüdruk naeris jälle kergelt. "No aga vähemalt on kena teletorn, come on, ära arva endast nii halvasti," ütles Robin muiates. "Ja on teisigi pikki kutte. Ja kui ta on sinust natukene lühem, siis see on just armas ju." Ei ole? Tema meelest oleks küll nii nunnu vaadata, kuidas Robert on koos kellegagi, kes on temast pisut lühem.

"Ma ei ole õel, see on lihtsalt profülaktika," vastas Robbie naerdes. Siis langes ta hetkeks mõttesse. "Pikemat kutti ma endale küll ei tahaks. Mida lühem, seda parem. Mingi piirini." Ta muigas, mõeldes, mis saaks, kui ta 140 sentimeetri pikkuse poiss-sõbraga koju tuleks. Kuidas selline suhe üldse välja näeks? Ühel jääks kael kangeks ja teisel selg küüru.

"No milline oleks su ideaalne kutt?" küsis Robin siis lõbusalt. Temal ei olnud probleemi Robertiga meestest rääkida, eksole. Aga nende vennad ilmselt oleks jah 'eww mida ära räägi meestest' sellises olukorras. Aga nii Robertile kui Robinile meeldisid mehed ja milles siis küll probleem? Kuigi jah, kui Rick teda praegu kuuleks, siis ta saaks vist vihaseks selle ideaalse mehe jutu peale.

Robbie naeris õe küsimuse peale ning punastas veidi. Pisut mõelnud, ütles ta voodikatet silmitsedes: "Minust väiksem. Umbes minu vanune, aga kogenum. Ja naljakas. Natuke peast soe, heas mõttes." Ta hammustas mõtlikult huulde. "Kenad juuksed? Tumedad, pigem? Ja ta ei tohi mingi douchebag olla," lisas ta siis mõtlikult. "Ei ole liiga palju nõutud vist," lõpetas ta muiates ja vaatas õele uuesti otsa.

Robin kuulas Robertit tähelepanelikult ning muigas natukene. "Ei noh, küll sellise leiab ka, kui hästi otsid," muigas Robin. "Aga ta kõlab päris hästi." Jeah. Robin tahaks ka kedagi nunnut ja naljakat endale. Või noh, eks Rick mingil määral oli ka. Aga samas privaatsuses oli mees natukene liiga douche ja jah.. "Oled sa üldse suhelnud mingite potentsiaalsete kandidaatidega?" küsis Robin siis lõbusalt. "Netis või nii." Ja kõigi nende küsimuste peale tuli tal ka mõte, et huvitav kas Robert oleks pigem top või bottom, aga vot seda vist ei tasu küsida.

Robbie muigas. "Otseselt endale kutti küll otsinud ei ole," ütles ta naeratades. "Sõpru olen leidnud küll, aga nad on kõik kuskilt LA-st või Chicagost või kuskilt ja kaugsuhtega ma ei saaks eladeski hakkama. Üks poiss, Max, elab Marylandis, mis on oluliselt lähemal, ja ta tuleb varsti Richmondi, et minuga kokku saada," ütles ta siis, hääles pisike lootus. Tol hetkel ei teadnud ta muidugi midagi sellest, et Maxiga väljas olles saab ta Bennetti käest haledalt peksa ja Max kaob teadmata kuhu.

Robin kuulas huviga ja muigas natukene. "No ma loodan, et sul läheb selle Maxiga siis õnneks," ütles Robin lõbusalt. Oleks ju nunnu, kui Robert ka endale kellegi leiaks. Kuigi jah, ta ei saaks just eriti avalikult teise kutiga koos olla, kuni ta ei ole kapist väljas. Aga küll ta varsti kõigile ka ütleb, et ta päris hetero pole. "On ta siis tore ja värki ikka? Milline ta välja näeb?"

"No, ega me vist midagi tõsist küll ei ürita," ütles Robbie tõsinedes. "Maryland on ikkagi Maryland ja ma tahaks ikka kedagi, kes kogu aeg lähedal oleks." Ta mõtles Maxi peale veidi ja naeratas siis uuesti. "On küll," vastas ta. "Avalikult kapist väljas, kõigile. Ja omad vitsad ka selle eest kätte saanud. Aga ta on sellest hoolimata nii positiivne. Põhimõtteliselt ma vist tema pärast kapis olles hulluks ei läinudki," lisas ta siis ning hammustas huulde. "Aga jah, Maryland. Nii et... Nojah."

Robin naeratas natukene. "Noh, ega vahemaad alati ei pruugi halvad asjad olla. Ja ega te igaveseks nii kaugel elama ei pea. Kuigi jah, kui see sind juba praegu häirib, siis ilmselt ei tasu midagi väga tõsist tekitada." Robin silmitses Robertit mõtlikult ja sirutas käe, et jälle pisivenna juuksed kõik sassi ajadagi. "Olete te enne ka kohtunud?"

"No, lihtsalt, kokkusaamiste nimel elada oleks vist natuke raske," ütles Robert mõtlikult. "Ja üksi olles on kogu aeg mingi rahutus. Juba praegu on, kuigi me oleme sõbrad ainult. Me mõlemad teame, et eri osariikides elamine ei aita suhtele eriti kaasa, nii et me isegi ei proovi." Ta oli selle peale juba pikalt mõelnud ja sellest ka Maxiga rääkinud, niipea, kui nende sõprus tõsisemaks muutuma hakkas. Robbie naeratas, kui õde ta juukseid sasis. "Ei ole veel, skype'inud ainult," vastas ta siis õe küsimusele.

Robin naeratas noormehe sõnade peale kergelt. "Siis pead kannatlik olema ja küll kunagi kohtud ka kellegagi, kes siin lähemal elab," ütles tüdruk lõbusalt. Tema oli ju kohanud kedagi. Ja Remyl oli naine, aga ta vist polnud päris kohalik iseenesest. "Millal sa küll nii suureks kasvasid, et sul suhtemured on.." Robin naeris kergelt ja silmitses Robertit lõbusa pilguga. "Alles olid pisikene." Okei jah, nende vanusevahe oli kõigest kolm aastat, aga Robini jaoks oli ja jäi Robert selliseks pisikeseks nunnuks ja nüüd nad siin arutavad suhtevõimalusi. Millal see aeg mööda läks, mil Robert suureks kasvas?

Robbie muigas. "Ei märganud, kui ma liivakastist välja ronisin?" küsis ta. "Hea meelega roniks sina mõnikord tagasi." Ta mõtles oma õele, Maxile, oma sõpradele ja endale, sellele, kuidas teismeiga oli ta maailma pea peale pööranud, ja ohkas. "Mul on kooliga piisavalt muresid, tahaks, et südamevalu pärast põdema ei peaks," sõnas ta taas muigama hakates.

"Jäi vist kahe silma vahele jah," muigas Robin liivakastist välja ronimise peale. "Aga sa ei peagi südamevalu pärast ju muretsema veel, ma arvan. Ei olegi vaja kogu aeg suhtes olla, alati ei pruugi need suhted just hea variant olla ka nagunii," sõnas Ivy. Nagu tal. Oli küll suhtes aga ausaltöeldes oleks parema meelega vallaline, kui et seda peksu kannataks.

"Ega ma päris meeleheitel veel ei ole, aga hea on ikka, kui on kindel kaiss, kuhu pugeda," ütles Robbie naeratades. "Okei, ma ilmselt ei poe väga kuhugi, kui ma just mingi mäetrolliga käima ei hakka, aga saad aru küll," lisas ta hetke pärast lõbusalt. "Lihtsalt, mõnikord on veidi üksik olla."

"Awww," tegi Robin naeratades. "Aga äkki satudki mõne enda pikkuse kuti otsa või on ta sinust ehk pikemgi." Ei tea ju, ikka võis juhtuda nii. Aga eks lühikesel tüdrukul oligi hea öelda, temast olid enamikud kutid pikemad. Rick oli ka Remy pikkune ju täitsa.

Robbie naeris. "Ei, lühem on parem ikka. Ma võin muidu submissive olla, aga mina olen raudselt big spoon," ütles ta lõbusalt. Terve oma elu oli ta harjunud endast väiksemate inimestega suhtlema, ta ei kujutanud ettegi, et endast suurema kutiga koos olla võiks. "Veider oleks alt üles vaadata," lisas ta veidikese aja pärast.

"Aah, did not need that image in my head," muigas Robin lõbusalt kuti sõnade peale. Just see submissive osa. Aga eks tegelikult oli ta seda teada saada tahtnud küll jah. "Sa pead ikka alt üles ka harjuma vaatama," ütles Ivy siis. Eriti, kui ta submissive on. Appi, mõtted peast välja, Ivy!

"Mina sinu kujutlusvõimes küll süüdi ei ole," ütles Robbie muiates. Tagantjärele oli ta veidi üllatunud, et selline asi nii lihtsalt välja öeldud sai, aga selles, et õde seda nüüd teadis, Robbie küll midagi halba ei näinud. "Kui ma ainult endast pikemaid kutte otsiks, oleks mu standardid liiga...kõrged vist," ütlets ta naeru tagasi hoides.

"Nojaa, aga oletame, et sa satud kellegi otsa, kes on sinust pikem ja ta väga meeldib sulle," sõnas Robin lõbusalt. "Mis siis saaks?" Liiga pikk ja jalutab minema? See oleks natukene naljakas ju ometi, või ei? Robini meelest küll. Kuigi jah, ega Robin endast lühemat kutti ka endale ei tahaks, ilmselgelt.

"Ei, no, ega ma korvi küll ei annaks," vastas Robbie naerdes. "See tõenäosus, et ma mõne otsa komistan, on väiksem lihtsalt. Ja mulle meeldivad lühemad kutid vist rohkem, mulle on mulje jäänud," lisas ta siis.

"Nojah, eks mingi eelistus peab olema," muigas Robin. Ta sasis kergelt Roberti juukseid jälle ja sikutas neid pisut. "Ja et ilusad juuksed siis kohe. Sa nii karmid kriteeriumid seadnud," ütles tüdruk lõbusalt. Aga no eks nad ikka hoolitsesid oma juuste eest ka, need geipoisid.