Let's see how this goes

Andrew naerats, kui suudluse sai, aga küsimuse peale kehitas ta õlgu. "Eks näis," muigas ta siis. See oli ju täitsa võimalik, aga Andrew seda garanteerima küll ei hakka. Igat suvalist vahekorda ta enda nahale ka nüüd ei kandnud, aga kui neil peaks mingi pikem suhe arenema ja see Andrew' jaoks piisavalt eriline on, siis täitsa võimalik, et miski hakkab ka Robertit tähistama. "Oleneb, mis saama hakkab." Aga sellest teemast oli tõesti parem rääkida, kui näiteks pealuust oma randmel või midagi sellist.

"Ega ma sul väga lihtsalt plehku panna küll lasta ei tahaks," vastas Robbie. Ta tahtis rohkem - ta polnud päris kindel, mida, aga see siin pidi mingil moel jätkuma. Hetkeks tundis ta sellise klammerdumise pärast natuke muret, aga samas polnud ju mõtet põdeda kah. Ja ilmselt oli normaalne, et kedagi, kellega koos hea on, enda juures hoida tahad. Seega naeratas Robbie Andrew'le kavalalt ning sasis ta juukseid, mis selle peale veepiisku laiali pritsisid.

Andrew naeris kergelt ja vajutas kuti huultele musi. "Ära siis lase," arvas ta muiates. Jamh, ta oli alles mõni aeg tagasi Kevini käest kuulnud igasuguseid huvitavaid asju Roberti kohta ja tegelikult juba ammu ühendas ta ära, et Robert on see normaalne Carter. Aga need teadmised ei takistanud tal kutiga flirtimast ja magamast. Robert oli ju kuradi kena ja noh, Kevinil ei olnud temasse crushi või midagi ja seega võttis Andrew seda kui üsnagi rohelist tuld.

Robbie kergitas muiates kulmu. "Ei lase, luban," ütles ta lõbusalt, kuid tõsines siis veidi ja suudles Andrew'd uuesti õrnalt, näitamaks, et tegelikult võtab ta seda, mis iganes see on, tõsiselt. Veidikese aja pärast tõmbus ta eemale ja naeratas poisile uuesti. "Selle hetkeni, kuni ma sulle närvidele hakkan käima, olen olemas," ütles ta lõbusalt.

Andrew naeratas kuti sõnade peale ja vastas suudlusele pehmelt, libistades sõrmed Roberti juustesse. Mõnus oli. Alguses oligi uue inimesega mõnus. Ja siis hakkasid asjad muudest pisiasjadest olenema. "Loodame siis, et see väga kiirelt ei juhtu," muigas Andrew, kui Robert närvidele käimisest rääkima hakkas. Aga ta millegi pärast arvas, et kui keegi kellelgi närvidele käib, siis Andrew Robertil.

Robert muigas nii Andrew lause kui sõrmede peale, mis tema märgadesse lokkidesse surutud olid. Sellisena ei olnud Robbie juuksed nii kenad ega ta peanahk nii tundlik kui tavaliselt, kuid hea oli Andrew puudutus siiski. "Loodame," ütles ta silmi sulgedes ja pead veidikeseks tõstes, et vesi ka tema näole langeks. Siis pühkis ta ülearuse vee oma näolt ära ja pani käe tagasi Andrew puusale. "Kas me peaks ennast reaalselt pesema ka?" küsis ta siis muiates. Nad olid siin juba tükk aega seisnud, aga teineteise imetlemise tõttu polnud nad siiatuleku tegeliku eesmärgi saavutamisega väga kaugele jõudnud.

Andrew jälgis Robertit ja naeratas kergelt. Nunnu oli. "Peaks vist küll jah," muigas Andrew seejärel. Enda pesemine oleks päris hea mõte. Ta suudleski nüüd hetkeks veel Roberti huuli aga tõmbus siis eemale, et end pesema hakata. Mmh, nii mõnus oli, sai end üsna varsti juba värskena tunda. Oma tätoveeringuid nühkis kutt ka hoolega, eriti mõnda osa sellest, mis näiteks tähistas süütuse kaotust ja mõned muudki halvemad kogemused autodega näiteks, aga maha need ju ei tulnud. Ja ta poleks tahtnudki. Kuid see oli omamoodi viis neile mälestustele liiga teha või nii.

Robbie muigas ning keskendus samuti enda pesemisele. Vahetevahel eksles tema pilk siiski Andrew kehale. Mingit ülevoolavat kirge või vastupandamatut tahtmist Robbie küll praegu ei tundnud - see oli paari kuuma suudluse või puudutuse kaugusel - kuid Andrew'd oli hea vaadata ikka. Lõpuks tundus talle, et ta oli puhas, või vähemalt oluliselt puhtam kui enne. Ometi tundis tema keha ikka veel mälestust Andrew kehast tema vastas - kui vahel tundus talle, nagu asjade "maha pesemine" töötaks, siis sel korral oli tal hea meel, et ei töötanud.

Andrew'l oleks kohe väga hea meel, kui asjade maha pesemine töötaks. Noh, teatud asjade. Aga seda tunnet ei saa kutt endalt vist kunagi maha, kuidas ta oma süütuse kaotas. Ükskõik, kui kaua ta ka end ei nühiks või vannis liguneks. Aga lõpuks oli ka Andrew rahul pesuga ning nad astusid duši alt välja. Kutt ulatas Robertile tema rätiku ja võttis ise enda oma, et end kuivatada. Sellega valmis, liikus ta magamistuppa, et end esinduslikult riidesse panna. Bokserid, sokid, teksad, T-särk. Kõik süsimustad.

Robbie riietus samuti. Ta muigas, kui nägi Andrew'd üleni mustas - isegi tema halli särgi ja mustade teksade kombo tundus värviline. "Tahaks sulle mingi hästi värvilise asja kaela või kuhugi riputada," ütles ta lõbusalt. Tegelikult oli meeldis Andrew talle niimoodi väga ja temas säilis üleni musta riietatuna mingi salapära, mille mõistmiseni Robbie ei küündinud. Kui nad mõlemad riides olid, haaras ta nimettissõrmedega Andrew teksadest ja tõmbas teda järjekordseks suudluseks lähemale. Tundus, et sellest ei saa tal eales küllalt.

OT: omg miks mul pole aimugi, mis nende asjade nimi on, kust püksirihm läbi pannakse? "haaras teksadest" kõlab nii veidralt

Andrew naeris kuti sõnade peale lõbusalt. "Must on ka värv," muigas ta. Kuigi vist mingid inimesed vaidleks sellele vastu. Aga Andrew'd väga ei huvitanud. Mees naeratas, kui Robert teda lähemale tõmbas ja astus kuulekalt tema poole, sirutades end pikemaks, kui suudlusele rahulolevalt vastas. Robert suudles kuradi hästi. Nojaa, tal oli vähemalt Keviniga praktikat ka. Ja Kevin suudles ka kuradi hästi. Ja võib-olla oli suudlemises Robertil veel kellegagi praktikat.

OT: Ma mõtlesin päris pikalt selle peale ja ma ei tea, mis nende asjade nimed on. xD

"Jaa, aga mõtle, kui sul mingi vikerkaarevärviline sall kaelas oleks või midagi," vastas Robbie muiates. Näeks vist üsna veider välja. Harjumatu, isegi kui Robbie polnud Andrew'ga piisavalt aega veetnud, et millegagi harjunud olla. Ta suudles Andrew'd õrnalt ja rahulikult, kerge rahulolev naeratus näol, ning tõmbus eemale vaid siis, kui ta kõht nurisema hakkas. "Okei, ma tahaks vist midagi süüa," ütles ta vaikselt naerdes.

"See oleks väga veider," muigas Andrew. Aga tal korter oli iseenesest üsna värviline. Ei olnud üleni mustale rõhutud. Aga ta riietuses eelistas tõepoolest musta. Andrew liibus nüüd jällegi Robertile lähemale ja vastas suudlusele rahulolevalt, muiates, kui Robi kõht urises. "No lähme otsime sulle süüa," muigas Andrew noorukit köögi poole suunates.

"Natuke küll," nõustus Robert. "Kuigi sa iseloomult ei tundu nii sünge olevat, kui riiete järgi arvata võiks," lisas ta lõbusalt. Ta haaras köögi poole minnes Andrew'l käest. Andrew ümber mingil orbiidil olemine oli ikka veel mingil veidral moel vajalik. Kui nad kööki jõudsid, küsis Robbie naeratades: "Ja mida sa siis mulle pakud?"

Andrew muigas pisut. "Sa lihtsalt ei tunne mind," ütles ta lõbusalt selle peale. Aga kööki jõudes kehitas ta õlgu ja vaatas kella. "Ma võin sulle midagi asjalikku kokata, aga kui sulle võileivad sobivad, siis me võime võileibu ka teha." Talle sobiks võileivad hästi. Läheks vähem aega ja ta ei peaks mõtlema, mida suuremat teha. "Või tahad hommikuhelbeid õhtusöögiks?" Ka võimalus.

"Oled tegelikult süngem, kui siiamaani minuga oled olnud?" küsis Robbie muiates, kuid huvitatult. Ja kui jah, siis mida see tähendas? Et Andrew ongi temaga rõõmsam või teeb lihtsalt head nägu? Aga Robbie ei hakanud mingite ebakindlate mõtetega enda pead vaevama. Toit oli hoopis olulisem. "Võikud on täiesti okei, minu pärast pole põlle küll vaja ette panna," vastas ta lõbusalt.

"Kas just päris seda, aga ütleme nii, et mul põhjust on, et sünge olla," muigas Andrew. Aga ta eelistas mitte maseda kõigi ees. Ega ta üksi olles ka ei nutnud ja ei lõikunud veene. Okei, veene ta ei lõikunud põhiliselt selle pärast, et tal olid randmed tätoveeringuid täis ja mujalt lõikuda oleks veider. "Aga võileivad jäävad siis," sõnas kutt noogutades ja kogus köögilauale kõik võileivamaterjalid, mis tal olid, et nad endale süüa teha saaks.

"Aga sul on põhjusi rõõmus ka olla," vastas Robbie Andrew'd selja tagant kallistades. "Näiteks mina," lisas ta peaaegu lapseliku rõõmsameelsusega ning tegi Andrew kaelale musi. Okei, see oli vist juba paarikeste territoorium, aga Robbie mõtles seda pigem naljaga. Siis astus ta laua juurde ning asus endale süüa tegema. Kõht korises jälle ning Robbie mühatas vaikselt.

Andrew naeris kuti sõnade peale lõbusalt ning kehitas õlgu. "Eks neid põhjuseid on ka." Oli tõesti mitmeid põhjuseid rõõmus olla, aga negatiivne kaalus asjad üle. Aga ta asus ka endale nüüd võileiba tegema. Ta nii näljane ei olnud, kui Robert, aga natukene võis süüa küll.