Let's see how this goes

Eks Andrew oli leidnud mitmeid selliseid toredaid tätoveeringuid ka, mis talle meeldisid ja mis sümboleeriks asja, mida ta tahtis enda nahal kujutada. Ja ta oli alati enda valikutes kindel. Mingeid suvalisi asju ta kehalt leida ei saanud. Või noh, pealtvaataja jaoks ehk oli suvaline, aga mitte Andrew' jaoks. Nooruki edasiste sõnade peale Andrew naeratas ja noogutas. "Eks sa anna teada ja ma usun, et ma saan sinuga kaasa tulla küll," ütls kutt muiates. "Äkki teen endalegi veel ühe." Tal oli üks mõte peas juba mõnda aega olnud ja ta oli midagi paberile visandanud ka, aga korralikult joonistada kutt ei osanud, seega ta pidi seda kellegagi arutama.

Robbie naeratas Andrew sõnade peale laialt. Oluliselt kindlam tunne oli, kui ta teadis, et kui ta selle nalja lõpuks ära teeb, on tal vähemalt keegi julgustamas. Või isegi kätt hoidmas, kes teab, kuidas asjad lähevad. "Tead juba, mida teha tahad?" küsis ta jutujätkuks. Andrew'l oli juba nii palju tätoveeringuid, ja ikka leidis ta midagi uut, mida oma nahale panna. Robert ei suutnud isegi üheainsa pildikese suhtes otsust langetada.

Nojah, eks Andrew oli üsna.. loov inimene selles mõttes. Ainus jama oligi see, et peas nägi ta selgelt, mida ta tahtis, aga paberile kanda ei osanud ja kui kellelegi kirjeldas, tuli ikka halb. Aga siiani on alati hakkama saadud, küll saab nüüd ka. "Tean," ütles kutt muiates. "Tahaks külje peale ühte.. kujutist. Seda ma selgitada ei oska," seletas noormees. Andrew võttis paar ampsu oma salatist ja silmitses Robertit mõtlikult. "Aga kõigepeal on vaja see kujutis paberile saada kuidagi."

"Ka joonistamises natuke katastroof?" küsis Robbie itsitades. Ta polnud seda kunagi eriti hästi osanud, alati läks midagi ikka nässu. "Sul on siis natuke aega seda paberile panna, ma kogun vast veel natuke julgust, enne, kui end nõelaga torkida lasen," ütles ta muiates. Nõelu ta otseselt ei kartnud, aga mõtte sellest, et keegi mitu tuhat korda ta nahka ühega torgib, oli veidi õõvastav. Ta jätkas söömist, aeg-ajalt õnneliku naeratusega Andrew' poole vaadates.

"Oojaa," muigas Andrew. "Tähendab, enamikud neist piltidest siin olen ma ise joonistanud eks, nagu ma neid ette kujutan, aga siis ma olen lasknud kunstnikul neid nii kaua täiustada, kuni ma rahul olen," ütles kutt. Ehk siis kunstnik tegi need ikka ilusaks. Ja tätoveerija oskas need ideaalselt ta nahale kanda. "See ei ole väga hull tegelikult," lisas noormees siis. "Ma nagu ei tunnegi seda enam väga." No loogiline ka, tal oli neid tätoveeringuid nii palju. Kui ta valu kardaks, siis oleks tal neid võib-olla vaid üks.

"Nii vast töötaks, jah, muidu saaks mulle mingid kriipsujukud ja murtud jalgadega kassid naha peale või midagi," vastas Robbie naerdes. "Eks pärast mõnda ruutmeetrit harjub vist ära jah," jätkas ta siis. Okei, ta pingutas mõõtühikuga päris kindlasti natuke üle, aga ruutmeetrid kõlasid efektselt. Ta silmitses Andrew käsi veel veidi ja pööras siis pilgu kuti näole. Kuidagi oli ta äsja kohatud kutiga kohvikusse jõudnud ja nüüd rääkisid nad nagu vanad sõbrad. Ja Andy ei tundunudki veel tüdinud olevat. Nii hästi polnud Robbie'l uute tutvustega kunagi läinud.

Andrew naeris kergelt kuti mõõtühiku kasutuse üle. "No ruutmeetrites väga ei mõõda seda asja," ütles noormees lõbusalt. Ning ei, loomulikult ei olnud ta tüdinenud. Come on. Tal oli kena kutt üle laua, nende jalad olid vägagi mugavalt kokku põimitud ja see oli hea. Ning silmale oli hea vaadata Robertit. Andrew võttis uued ampsud enda salatist ning jõi siis mahla peale. "Kes sulle siis peksa anda otsustas?" küsis Andrew siiski lõpuks, leides, et muud ei tulnud tal pähe, mida küsida.

Robert kergitas küsimuse peale kulmu - ootamatu teemavahetus oli veidi üllatav. "Pikk jutt, aga meil pole kiiret," ütles ta. "Ühesõnaga, mu kodukandis on kaks viinamarjaistandust. Ja no, ilmselgelt on kahe vahel mingi metsik vihavaen. Megadraama ja puha. Vanemad vihkavad üksteist, lapsed samamoodi." Ta pani kahvli ja noa käest. "Ja ma olin paar nädalat tagasi õhtul Richmondis ühe kutiga väljas - peaaegu kohting, aga ei midagi tõsist - ja selle teise istanduse kõige vanem perepoeg sattus ka sinna McDonald'sisse, kus me olime, ja hakkas mingeid lollakaid geinalju tegema. Ja no, ta on nagunii douchebag, aga ta oli purjus ja nii ta läks," jätkas ta. Nüüd oli sellest juba lihtne rääkida, või oli asi lihtsalt Andrew's.

"Ei ole kiiret," kinnitas Andrew naeratades. Tema poolest võisid nad järgmise hommikuni ka jutustada. Või muud põnevat teha. Andrew hea meelega teeks muud põnevatki. Kutt ilmselgelt kibeles edasi liikuma selle asjaga siin, misiganes nende vahel ka ei olnud, aga ta pidi kannatust varuma. Jura ju! Ta ilmselt oli liiga harjunud oma tüüpiliste üheöösuhetega, kes temaga sarnaselt lihtsalt oma rahulduse kätte saada tahtsid. Aga praegu kuulas Andrew huviga Roberti juttu ning kortsutas natukene kulmu. "See tüüp tundub ikka tõsine jobu olevat," ütles noormees pead kallutades. Gei olemise eest andis peksa? Hea värdjas.

Robbie naeratas Andy reaktsiooni veidi kibedalt. "Jep, ta on idioot," vastas ta silmi pööritades. "Pole teda pärast seda näinud, oleks vist teisele raundile läinud temaga, vahet pole, kas oleks uuesto peksa saanud või ei," lisas ta siis. Et see aga tema tuju rikkuma ei hakkaks, ohkas ta ja nihkus uuesti Andrew'le veidi lähemale. See siin oli oluliselt huvitavam kui Liam. "Räägime millestki muust, meil on kindlasti midagi huvitavamt ka kui mingi homofoobne sitapea," ütles ta naeratades.

"Ma ei tahaks, et sa jälle kaklema peaksid," ütles Andrew selle peale natukene naeratades. Andrew oli ise ka igasuguseid asju juba üle elanud. Homofoobsed värdjad ja muud tardid, kellele tema välimus ei sobinud, sest oh my god, ta julges natukene erineda. "Muu teema sobib," lisas kutt siis lõbusalt. "Näiteks räägi mulle, mis ideed sul siiani on olnud, tätoveeringu tegemiseks?" Andrew'd täitsa huvitas see asi. Teda huvitasid tema sõprade tätoveeringud ka väga, eriti, kui keegi uue tegi või plaanis uut teha.

"Proovin siis tubli poiss olla," vastas Robbie ingellikult naeratades. Ausalt öeldes oleks ta Liamile küll hea meelega virutanud, aga ehk polnud asi seda väärt. Teemavahetuse peale poiss naeratas. "No, üks idee oli lihtsalt õlavarre peale noote teha mingi hunnik," ütles ta. "Või klaveriklahve. Midagi tahaks kapist välja tulemise teemaga ka teha, aga selle peale ma pole eriti mõelnud. Sest, noh, kapist välja tulemise endaga on tegemist olnud," ütles ta muiates. "Kuhugi rinnakorvi peale, võib-olla siia?" Ta pani käe keha vasakule poole, veidi südamest allapoole.

Andrew naeratas jälle Roberti seletuste peale. Nii hea oli teda kuulata ikka. Ja tema jalgu enda omade vastas tunda endiselt. Sloan hõõruski kergelt üht oma jalga vastu Roberti säärt ning muigas. "Tore aeg see välja tulemine jah," muigas ta. Ka tema kehal oli üks seda märkiv tätoveering, aga seda ta siin näitama ei hakanud. "Aga muidu mõtted on päris head," ütles noormees. "Muusikaga seotut saab õnneks päris palju joonistada." Tema vasakult õlavarrelt võis leida ühe väikese noodi ja pisut sellest allpool pisikese kitarri. Need olid nunnud.

Robbie naeratus muutus laiemaks, kui ta Andrew jalga enda vastas liikumas tundis. Pisike soov oli ka Andrew sõrmedega mängida, aga kuti käe haaramiseks oli Robbie veidi liiga häbelik. "Vähemalt on see nüüd tehtud," ütles ta muiates. "Peaaegu. See päev, kui ma isale ütlen, võib mu viimaseks jääda," lisas ta ohates. "Jaah, nootide joonistamisega saan ma äkki isegi ise ka hakkama," ütles ta uuesti veidi lõbusamalt.

Andrew kallutas natukene pead ning lükkas oma vaba käe sõrmedega juukseid näo eest ära, üle pea, nagu tal kombeks. "Tegelikult pole asi üldse hull, kui sa sellest ise suurt numbrit ei tee," sõnas Sloan naeratades. Andrew'l oli ju päris edukalt see kõik läinud ja ta ei teinud mingit suurt teadaannet ega küpsetanud kooki neile ja tähistanud seda asja. Lihtsalt tõi tüdruku asemel kuti koju. Big deal.

"Üks mu vendadest ei tulnud mulle vist ainult selle pärast kallale, et ma juba haiglavoodis olin tol hetkel," ütles Robbie selle peale. "Ja mu isa on veel hullem homofoob. Relvaloaga. Nii et ma pole päris kindel, kuidas talle läheneda." Ta võttis oma einest veel ühe suutäie. "Mul on tüüpilised lõunaosariikide vanemad, põhimõtteliselt," võttis ta muiates asja kokku.

Andrew kergitas selle kirjelduse peale kulmu. "Okei, siis tõesti.." Kutt muigas natukene. "Samas mu vanemad on ka üsna.. kinnise mõttemaailmaga. Aga nad on nüüdseks ära harjunud mõttega, et naist ma endale ei võta," sõnas Drew seejärel. "Ma loodan, et sul läheb ka ikka hästi. Kui su õed-vennad juba toetavad, ükskõik, mis nad alguses ka arvasid, siis see on juba suur võit ja sa ei pea oma vanematele seda üksi ütlema ju."

Robbie noogutas. "Mu õde oli algusest peale kullatükk, niipea, kui ma talle ütlesin, temaga mul on tõesti vedanud," ütles ta naeratades. "Ja teised ka vist tasapisi harjuvad? Aga kõige parem on see, et endal on kergem olla pärast. Lihtsalt tuleb hirmust üle saada." Ta küll ei kujutanud, millal ta piisavalt julgeks saab, et isale rääkida, aga loota ju võis, et see mingil hetkel juhtub. Äkki peaks lihtsalt mõne kutiga koju ilmuma mingil hetkel.

Andrew naeratas kergelt ning võttis uue ampsu sööki. "Ega ma ka põdesin ja ma olin ikka paar aastat noorem, kui sa praegu oled. Aga kergem hakkab tõesti, mida rohkematele inimestele ütled. Ja varsti ei peagi kuskilt välja ronima, vaid oledki see, kes oled." Nagu Andrew praeguseks. Kõik tema vanad sõbrad teadsid ning uued tuttavad.. nemad said ise aja jooksul teada, kui vaja oli. Andrew' puhul ei olnud sellest kuigi raske aru saada.

"Hakkab tõesti, ma juba saan aru, mida mulle sellest räägitud on," ütles Robbie muiates. "Ja sulle ei pidanud ma isegi ütlema. Kas sul on mingi gaydar või olen ma üle mõistuse obvious lihtsalt?" küsis ta lõbusalt, kergelt flirtiv toon hääles tagasi. Jutt veeres neil üsna edukalt, aga see särts, mis neil alguselt peale olnud oli, kippus juttu taha peitu jääma. Robbie oli lõbusas tujus ning otsustas pigem julge ja flirtv olla - tundus, et ta meeldis Andrew'le, nii et väga halb see ju olla ei saanud.

Andrew naeris Roberti küsimuse peale kergelt ja kehitas õlgu. "Noo, gaydar on mul kahtlemata olemas," muigas kutt. "Ma arvasin juba kohe, et sa päris hetero ilmselt ei ole. Aga sinu hilisem käitumine oli jah juba obvious." Ükski täiesti straight kutt ei oleks öelnud selliseid asju, nagu Robert ütles, ning pärast pisukest surkimist oli Andrew juba täiesti kindel, et Robert on gei. "Aga see tunnetus tuleb ka ajaga kaasa. Mõnikord on jah kohe aru saada, aga mõne puhul tuleb natukene mõelda ka. Siiani mina heterot kutti õnneks sebima hakanud ei ole," muigas Andrew. Ja väga hea, et polnud. Ei tahtnud oma ilusat näolappi ära lõhutud saada.

"Ma ka vist alateadlikult taipasin, ega ma ka muidu nii julge poleks olnud. Samas, mul oli nagunii eelis, sest sa jäid mu õla peale magama," vastas Robbie laialt naeratades. "Heterokuttidel on jah mingi haiglane 'no homo' kogu aeg, ma ei tea, mis probleem neil on," jätkas ta lõbusalt. "Minu arust küll midagi hullu pole, kui vahepeal kas või lõbu pärast teiste kuttidega flirtida või midagi, mis seal siis ära ei ole. Tüdrukud küll ei põe selle pärast."

"Sul oli väike eelis tõesti," naeratas Andrew. Ta võttis viimased ampsud oma salatist ja jõi mahla peale. "Minu meelest ei ole see ka midagi hullu. Samas minu sõprade seas, kes on heterokutid, neil pole midagi nagu sellise läheduse vastu. Ma vist olen neist enamike kaisus maganud," muigas Drew seejärel. "Aga eks oleneb inimestest ja sellest, kuidas kasvatatud on. Tüdrukuid on ka selliseid, kes põevad ja kellele ei meeldi." See kõik täiesti olenes. Aga Andrew oli oma heterode sõprade üle täitsa uhke. Kannatasid kõik ära, kui Andrew neile sülle puges. Mitmega oli kutt ka amelenud, lihtsalt selle pärast, et nad tahtsid kogemust. Paariga kaugemalegi läinud. Aga kui võtta mõne teise sõprusringkond, siis olid asjad natukene teistmoodi.

Ka Robbie sõi Andrew juttu kuulates oma taldriku tühjaks. "Väikelinna asi vist, meil hoiavad pea kõik kutid üksteist vähemalt meetri kaugusele igaks juhuks, kui spordi tegemise aeg välja arvata," vastas Robbie lõbusalt. "Tahaks ka, et mul sellised sõbrad oleks." Oma kodukandis tal väga kedagi ei olnudki - õde ja vennad vast ainult sõprade mõõdu välja andsidki, aga Robbie ei tahtnud teada, mis näo Remy või Russ teeks, kui ta neile kaissu pugeda üritaks. Ja noh, Robin oleks muidugi nõus olnud, aga tüdrukuga poleks asi ju sama olnud. Ta keerutas mahla klaasis ning jõi selle siis ära.

Andrew naeratas kergelt ja kehitas õlgu. "Nojaa, praegu oled sa seal, aga kunagi kolid ikka ju ära. Saad uued sõbrad ja värki. Ja noh, ega ei peagi iga oma sõbraga igasuguseid asju tegema." Andrew oli vist kõiki oma meessoost sõpru mingil hetkel suudelnud. Aga ta oli ka selline. "Kuidas maitses?" küsis Andrew siis, kui märkas, et Robert oli oma toiduga lõpetanud. Tema salat oli igatahes väga hea olnud.